Redaktsioon: 17. märts 2019, kell 11:58 (redigeeri) 2001:7d0:82a1:7b80:24d2:b66b:7a57:db8e (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:29 (redigeeri) (eemalda) Iifar (arutelu \| kaastöö) P (→‎top: pisitoimetamine) Märgis: AWB Uuem muudatus →
[[~~File~~Pilt:Pipeline device 2.jpg\|~~thumb~~pisi\|Maagaasi jaotamine]] [[Pilt:Gas Reserves 2011.gif\|~~thumb\|250px~~pisi\|Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal]] '''Maagaas''' on [[orgaaniline aine\|orgaanilise aine]] lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], mis asub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab [[metaan]]. Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat\|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi\|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke. Maagaas kuulub [[~~Fossiilkütus\|fossiilkütuste~~fossiilkütus]]te hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia\|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plast]]id, [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täielik põlemine\|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk.<ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref> Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" /> Maagaasi [[eripõlemissoojus]] on olenevalt koostisest 32,5–54,5 MJ/m³. <ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³. [[~~File~~Pilt:Colonne distillazione.jpg\|~~thumb~~pisi\|Maagaasi tööstuslik puhastamine]] Suured maagaasi leiukohad asuvad [[Venemaa]] [[territoorium]]il. Neist suurim on [[Urengoi gaasimaardla]], mis asub [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond\|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]. Seal leidub umbes 10<sup>13</sup> m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikontsernile [[Gazprom]].

Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Maagaas (muuda)

Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:29