Litoriinameri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
3. rida:
Litoriinamere varasemat staadiumit umbes 7500–7000 aastat tagasi käsitletakse vahel ka omaette veekoguna – [[Mastogloiameri|Mastogloiamerena]].
 
Nimetus "Litoriinameri" tuleneb tigude ''[[Littorina littorea]]'' ja ''[[Littorina saxatilis]]'''e järgi. [[Limneameri|Limneameres]] neid ei ela, sest vesi pole piisavalt soolane.
 
Litoriinameri erines Limneamerest soolasema vee poolest. Litoriinameri on Läänemere arenguloos olnud kõige soolasema veega veekogu, näiteks Lääne-Eesti rannikul oli pinnavete soolsus 15...18 promilli<ref name="Litoriinameri">Autorite kollektiiv. 1995. Eesti loodus. [koost. Raukas, A.]. Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus. lk 227 </ref>, tänapäeva Limneameres on see 6...8 promilli. Et Litoriinamere ajal olnud atlantilisel kliimaperioodil oli ilm soe, kuid arvatavasti niiske, arvatakse, et Litoriinamere ajal olid Taani väinad sügavamad, kui praegu. Need madaldusid maa tõusu tõttu Taanis.
 
Nime andis [[Rootsi]] [[Paleontoloogia|paleontoloog]] [[Gustaf Lindström]] ([[1829]][[1901]]) [[1852]]. aastal.
 
== Viited ==