Alfons Czibulka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
 
5. rida:
 
== Elukäik ==
15-aastaselt esines suure eduga Venemaal pianistina. 1860 komponeeris esimese opereti ("’S Lorle)", mille ettekandmine Pressburgis (Bratislava) ei äratanud erilist tähelepanu. Seejärel pidas muusikaõpetaja ametit ning oli mõnda aega Odessas Prantsuse ooperi dirigent ning samas ametis ka Innsbrucki ''Nationaltheateris''. 1864–65 ''Wiener Neustadti'' dirigent. 1865. aastal oli [[Franz von Suppé|Franz von Suppe]] kõrval Viini ''Carl Theatre'' teine dirigent.
 
Astus 1872 sõjaväeteenistusse ja oli kuni 1880. aastani Triestes, Prahas, Bolzanos, Petrovardinis ja Krakowis Austria-Ungari sõjaväeüksuse orkestrite kapellmeister. 1880 juhatas Austria-Ungari sõjaväeorkestrit Brüsseli rahvusvahelisel näitusel. 1880–90 juhatas populaarseid Viini Prateri Rotunda populaarseid ''Monstekonzertide''"Monstekonzerti" programme.
 
Erruläinuna 1889 oli ta Hamburgi populaarse Flora kontsertmajakontserdimaja direktor.
 
== Looming ==
1884–93 komponeeris 7 vähem või rohkem edukat operetti, samuti ligi 400 nimetust tantsu- ja salongimuusikat ja laule ning arranžeeris teiste heliloojate meloodiaid. 1889–90 arranžeeris [[Arthur Sullivan]]<nowiki/>i SavoySavoia ooperite "The Yeomen of the Guard" ja "The Gondoliers" muusikat tantsulugudeks. Populaarseimad operetid olid "Pfingsten in Florenz" ("Nelipüha Firenzes") ja "Der Glücksritter" ("Õnnerüütel"), mis esitati Viini ''[[Theater an der Wien]]''is ja ''Carl-Theateris''.
 
Kui Austria kroonprints Rudolf abiellus Belgia printsessi Stéphaniega, komponeeris Czibulka sündmuse tähistamiseks populaarseks salongimuusikaks kujunenud "Stéphanie Gavottie’iGavottie".
 
Võitis esimese auhinna rahvusvahelisel ''"Musikkapellenkonkurrenzi''" festivalil. Suurem osa tema teoste partituuridest on hoiul Viini linnaraamatukogus. On maetud Viini Keskkalmistule.
 
===Operetid===
Kõik (kõikon esmaesitatud Viinis, kui pole märgitud teisiti).
 
* ’S Lorle (Pressburg, 1860)
* Pfingsten in Florenz (1884)
 
* Der Jagdjunker der Kaiserin (1885)
Pfingsten in Florenz (1884)
* Der Glücksritter (1887)
 
* Gil Blas von Santillana (1889)
Der Jagdjunker der Kaiserin (1885)
* Der Bajazzo (1892)
 
* Monsieur Hannibal (1893).
Der Glücksritter (1887)
 
Gil Blas von Santillana (1889)
 
Der Bajazzo (1892)
 
Monsieur Hannibal (1893).
 
{{DEFAULTSORT:Czibulka, Alfons}}