Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 22:24 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Saksamaa linnad; lisatud Kategooria:Alam-Saksi linnad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 21:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 772 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
27. rida: [[Pilt:Verden (Aller) in VER.svg\|pisi\|Verdeni paiknemine Verdeni kreisis]] '''Verden an der Aller''', ka '''Verden (Aller)''' või lihtsalt '''Verden''', on linn ja vald [[Alam-Saksi]]maal [[Saksamaa]]l. Linna pindala on 71,59 km². 31. detsembril 2017 elas seal 27 747 inimest. Linn asub [[Aller]]i jõe ääres. See on [[Verdeni kreis]]i halduskeskus. Verden on kuulus [[saksid]]e massimõrva poolest 782. aastal, mis pandi toime [[Karl Suur]]e käsul ([[Verdeni kaelakohus]]), oma toomkiriku poolest ja oma hobusekasvatuse poolest. 43. rida ⟶ 45. rida: Verdeni vürstkonda valitseti esmalt [[personaalunioon]]is Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast [[Hannoveri dünastia\|Hannoveri]] krooniga. [[Hannoveri kuningriik]] liidendas vürstkonna [[reaalunioon]]i ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Verdenist, sai 1823. aastal loodud [[Stade regioon]]i osa. Kuni [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõjani]] oli Verden tuntud oma kaubanduse ja käsitöö ning ka oma ratsadiviisi poolest. ~~Natsi-režiimi~~Natsirežiimi ajal kasutati Verdeni mööblivabrikus sunnitöölisi. Aastatel ~~1945-1949~~1945–1949 kuulus Verden Briti okupatsioonitsooni. Põgenikud endistest [[Preisimaa provintsid]]est [[Ida-Preisimaa provints\|Ida-Preisimaalt]], [[Pommeri provints (1815–1945)\|Pommerist]] ja [[Sileesia provints\|Sileesiast]] asusid linna ja selle ~~ümbrusesse~~ümbrusse. Töörände pärssimisega [[Ida-Saksamaa]]lt [[Berliini müür]]iga hakkasid võõrtöölised ''([[Gastarbeiter]])'' 1960. aastatel saabuma Lõuna-Euroopast ja [[Anatoolia]]st. Pärast [[kommunism]]i langemist saabus rohkem sisserändajaid Ida-Euroopast. Aastatel ~~1945-1993~~1945–1993 paiknes Verdenis [[Briti Reiniarmee]] 1. soomusdiviis. Ühte endistest Briti kasarmutest kasutatakse nüüd kreisivalitsuse ''(Kreisverwaltung)'' majutamiseks ja selle vastu on rajatud uus staadion. Teine ~~kasarmu~~kasarm lammutati, kuna jäi ette uuele elamuarendusele. == Geograafia == 66. rida ⟶ 68. rida: == Vaatamisväärsused == Vanalinn asub Allerist idas. Luterlik toomkirik (~~Saksa~~saksa: ''Dom'') on tuntud kui ''Dom zu Verden'' ja kõrgub jalakäijate peatänava kohal, koos oma kohvikute ja poodidega. See [[proto-toomkirik]], pühitsetud Maarjale ja Ceciliale, teenis endist Verdeni katoliku diötseesi piiskopikirikuna ning ehitati 12. ja 15. sajandi vahel. Teised tähelepanuväärsed hooned on luterlikud kirikud Püha Johannese (''Johanniskirche'') ja Püha Andrease (''Andreaskirche''), samuti raekoda ja ''Domherrenhaus'' (toomkiriku kanoonikute maja). Verden on tuntud ka hobuste võidusõidu ja spordihobuste oksjonite poolest ning seda nimetatakse ka (hobuste) ratsutamislinnaks ''(Reiterstadt)''.

Verden: erinevus redaktsioonide vahel