37
muudatust
(→Välislingid: esimehe muutus; liikmeskonna statistika) |
|||
|asukoht =
|piirkond =
|liikmed =
|keeled =
|juhtkond = [[Jaanus Tehver]] (esimees)
|peaorgan =
|emaorg =
==Ajalugu==
===1919–1941===
Eesti advokatuuri alguseks oli [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] asutamine 14. juunil 1919.
Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: [[Martin Hirsch]], [[Johann Daugull]], [[Jaan Leesment]], [[Leopold Meder]], [[Voldemar Oldekop]], [[Jaan Laur]], [[Tõnis Jürine]], [[Viktor Johanson]], [[Jaan Teemant]], [[Artur Beek]], [[Artur Gabler]], [[Edgard Koch]], [[Balduin Limberg]], [[Hermann Koch]], [[Heinrich von Sievers]], [[Alexander von Bodisco]], [[Bernhard Maydell]] ning [[Kaarel Parts]].
Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni [[1925]]. aasta lõpuni. 28. jaanuaril [[1926]] valiti nõukogu esimeheks [[Alfred Maurer]], kes jäi sellele kohale kuni [[1941]]. aastani.
1920. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 [[vandeadvokaadi abi]]. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ning nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuariks 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.
1927–1938 tegutses Tartus [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu Tartu osakond]], mida juhtis [[Ferdinand Karlson]].
1935. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must [[talaar]] ja [[barett]]. Seni (alates 1. septembrist 1928) olid advokaadid kohtus kandnud [[visiitülikond]]a, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti<ref>Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.</ref>.
6. aprillil 1938 võeti vastu Advokatuuri seadus.[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/12/12] Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele valiti 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer. Vannutatud advokaadid nimetati uue seadusega vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.
===Nõukogude periood===
Eestis võivad advokaadi nimetuse all tegutseda vaid Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.
▲7 assotsieerunud liiget.
207 liikmel on liikmesus peatatud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.advokatuur.ee/uploads/files/Advokatuuri%20aastaraamat%202018_FINAL(1).pdf|Pealkiri=Eesti Advokatuuri aastaraamat 2018|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Täpsustus=lk 13}}</ref>
== Tegevus ==
===Rahvusvaheline koostöö===
Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni ([https://www.ibanet.org International Bar Association] – IBA) liige.
Seoses Eesti astumisega [[Euroopa Liit]]u 1. mail 2004 sai Eesti Advokatuur CCBE ([[Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu]]) täisliikmeks.
===Riigi õigusabi===
Eesti Advokatuur korraldab riigi [[õigusabi]] vähekindlustatud inimestele. 2010. aasta alguseks loodi selleks spetsiaalne infosüsteem (RIS).
=== Vastutustundlik ettevõtlus ===
*[[Toomas Vaher]] (2010–2013)
*[[Sten Luiga]] (2013–2016)
*[[Hannes Vallikivi]] (2016-2019)
*[[Jaanus Tehver]] (2019-)
==Viited==
==Välislingid==
*[
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019051 Advokatuuriseadus] (RT I 2001, 36, 201)
*[http://www.advokatuur.ee/?sisu_id=12&sisu_id1=77& Eesti Advokatuur]
*[http://www.riigioigusabi.ee/ Riigi õigusabi]
|
muudatust