Erinevus lehekülje "Esindusdemokraatia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega.<ref>http://www.varivalimised.ee/valimised2015/pdf.php?id=37 Külastatud: 09.04.2016</ref> Kõik tänapäeva [[Läänemaailm|läänemaailma]] <nowiki/>riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks [[Suurbritannia]] on [[parlamentaarne monarhia]] ja [[Eesti]] on [[parlamentaarne vabariik]].<ref>http://www.euroinfo.ee/index.php?id=9&cmd=go2 Külastatud: 09.04.2016</ref> Parlamentaarses riigis [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]]. Juhul kui parlament on kahekojaline, siis toimub [[Rahvaesindaja|rahvaesindajate]] valimine pigem alamkojas (nt [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendis]]).
 
Kõik tänapäeva [[Läänemaailm|läänemaailma]] riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks [[Suurbritannia]] on [[parlamentaarne monarhia]] ja [[Eesti]] on [[parlamentaarne vabariik]].<ref>http://www.euroinfo.ee/index.php?id=9&cmd=go2 Külastatud: 09.04.2016</ref> Parlamentaarses riigis [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]]. Juhul kui parlament on kahekojaline, siis toimub [[Rahvaesindaja|rahvaesindajate]] valimine pigem alamkojas (nt [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendis]]).
 
 
 
Esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks [[Massiühiskond|massiühiskonnas]] toimivaks demokraatia vormiks, sest laseb väiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega [[Valitsemine|valitsemise]] tõhusamaks. Esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise süsteemiga, mida tuntakse [[Esindusvalitsus|esindusvalitsuse]] nime all ning mis sai alguse 18. sajandil koos [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse]] ja Ameerika revolutsiooniga. See on süsteem, kus inimesed valivad endale esindajad, keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses. <ref>Manin, Bernard (1996) ''The Principles of Representative Government.'' Cambridge: Cambridge University press</ref>
 
== Ajalugu ==
[[Rooma Vabariik]] oli esimene riik [[Läänemaailm|läänemaailmas]], mis rakendas esindusdemokraatiat, kuigi nende rahvakoosolekutel toimis otsese demokraatia vorm. Rooma valitsemise mudel inspireeris paljusid poliitilisi mõtlejaid mitmete sajandite jooksul <ref>Livy, Titus (2002) ''The Early History of Rome''. Penguin Classics</ref> ning tänapäevased esindusdemokraatiad imiteerivadki pigem Rooma kui Kreeka mudelit, kuna see oli riik, kus kõrgeim võim oli rahva ja nende valitud esindajate käes ning ka juht oli rahva poolt valitud või nomineeritud.<ref>Watson (2005)</ref> Keskaegse Euroopa traditsioon valida monarhidele nõuandjaid erinevatesteri seisustest tõi esindusvalitsemise idee rahvale lähemale.
 
Esindusdemokraata pälvis [[Rahvusriik|rahvusriikides]] rahva poolehoiu postindustriaalse revolutsiooni ajal, sest siis tekkis suurel hulgal rahvast huvi poliitika vastu, kuid rahvaarv ei lubanud kasutusele võtta [[Otsedemokraatia|otsest demokraatiat.]]
 
ÜleMaailma maailmainimestest enamik elab enamus inimestest esindusdemokraatiatesesindusdemokraatias. Muuhulgas elavad nad ka konstitutsioonilistes monarhiates, kus rahvaesindajatel on rohkem võimu.
 
== Rahvaesindajate võim ==
 
== Kriitika esindusdemokraatia suhtes ==
Oma raamatus "Political Parties" kirjutas [[Robert Michels]], et enamusenamik esindusvalitsemise vormidvorme kalduvadkaldub [[oligarhia]] või [[Patriarhaat|patriarhiaadi]] poole. [[Adolf Gasser]] võrdles oma raamatus "Gemeindefreiheit als Rettung Europas" stabiilseid ja ebastabiilseid esindusdemokraatiaid. Oma uurimuses tõi ta esindusdemokraatia püsimajäämiseks vajalikuna välja järgnevadjärgmised tingimused:
* [[Ühiskond]] peab olema ehitatud alt üles. Siis on ühiskond ehitatud inimeste poolt, kes on vabad ning kellel on õigus kaitsta end relvadega.
* Need vabad inimesed loovad kohalikke kogukondi või ühinevad nendega. Sellised kohalikud kogukonnad on iseseisvad (ka majanduslikult) ning võivad vabalt kehtestada oma reegleid.
112 362

muudatust