Kivim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 37.157.102.168 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. Märgis: Tühistamine |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Kivim''' on [[mineraal]]idest koosnev looduslik [[Tahkis|tahke]] kogum (erandina võib kivim olla ka [[orgaanika]]t sisaldav tahke kogum, näiteks [[kivisüsi]]).
Kivimid ei pea olema tingimata [[
Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist.
Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: [[tardkivim]]id, [[settekivim]]id ja [[moondekivim]]id. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, [[Kivimi struktuur|struktuuri]] ning [[Kivimi tekstuur|tekstuuri]] alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näiteks [[rabakivi]], [[kvartsprofüür]], [[savikilt]].
Kivimi [[värvus]], [[tihedus]], [[poorsus]], [[kõvadus]] ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
Kivimitest koosnevad [[maakoor]] ja [[vahevöö]]. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid, sest settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas [[Moone (geoloogia)|moondunud]] või [[Kristalliseerumine|kristalliseerunud]] [[magma]]st. [[Eesti]]s moodustavad settekivimid [[Pealiskord|pealiskorra]], tard- ja moondekivimid aga [[Proterosoikum]]i vanusega [[Aluskord|aluskorra]].
Kivimite uurimiseks kasutatakse ka [[elementanalüüs]]i ja mikroskoopilist [[petrograafia]]t. [[Kristalne kivim|Kristalsete kivimite]] koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib [[petroloogia]], settekivimeid [[litoloogia]].
Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks [[põlevkivi]]), [[metallurgia]]s (näiteks [[lubjakivi]]), ehitusmaterjalina (näiteks [[graniit]]) jne.
Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks [[betoon]]i).
20. rida:
Tardkivimid tekivad [[magma]] tardumise tulemusena. Olenevalt sellest, kas magma tardub sügaval [[maakoor]]es või maapinnal, eristatakse [[süvakivim]]eid ning [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilisi kivimeid]]. Levinud süvakivimid on [[graniit]], [[granodioriit]], [[dioriit]], [[gabro]], [[peridotiit]], [[süeniit]] jne. Levinud vulkaanilised kivimid on [[basalt]], [[andesiit]], [[datsiit]], [[trahhüüt]], [[pimss]], [[rüoliit]], [[obsidiaan]], [[tuff]] jne.
Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite [[Murenemine|murenemissaaduste]] kuhjumisel ning [[Diagenees|mattumisel]]. Suurima levikuga settekivimid on [[savikilt]], [[liivakivi]] ja [[lubjakivi]]. Esineb ka põlevaid settekivimeid, näiteks [[kivisüsi]], [[põlevkivi]], mida kasutatakse [[
Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge [[Rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i tingimustes [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerumise]] tulemusel tekkinud kivimid. Levinud moondekivimid on [[marmor]], [[gneiss]], [[sarvkivi]], [[kristalne kilt]], [[kilt]] jne.
34. rida:
{{Commons|:Category:Rocks|Kivimid}}
*[http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/kivimid.html Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend kivimite kohta [[Tromsø ülikool]]i veebilehel [[webGeology]].]
[[Kategooria:Kivimid| Kivim]]
| |||