Eoolilised protsessid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
9. rida:
 
== Tuuleerosioon ==
Tuul kulutab Maa pinda tuulekandega (eemaldades lahtised, peeneteralised osakesed tuule keeriselise tegevusega) ja abrasiooni toimel (pinnase ärakulumist põhjustavad tuulega toodud osakesed, mis lihvivad ja hõõrduvad pinnasega).
 
Piirkondi, kus erosioon on intensiivne ja stabiilne, kutsutakse deflatsiooni piirkondadeks. Enamik eoolilise deflatsiooni alasid koosneb kõrbe kivimitest - lehelaadne pinnas kivimi fragmentidest, mis on säilinud pärast tuule ja vee peente osakeste ärakannet. Peaaegu pool Maa kõrbete pinnastest on kivised deflatsiooni alad. Kivimipaljandid kõrbe pinnasel kaitsevad allpool olevat materjali deflatsiooni eest.
 
Tume, läikiv plekk, mida nimetatakse kõrbe lakiks või ka kivi lakiks, leitakse pika aja jooksul maapinnale paljandunud kivimitelt. Enamik lakke moodustuvad mangaani, rauaoksiidide, hüdroksiidide ja savi mineraalidest, mis annavad ka läike. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed ehk hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm|Pealkiri=Sahara|Väljaanne=Tartu Ülikooli geoloogia instituut|Aeg=|Kasutatud=2017-10-12}}</ref>
 
Tuulekande nõod, on süvendid, mida kujundab tuul kandes ära osakesi. Süvendid on enamasti väikesed, kuid nende diameeter võib ulatuda ka mitme kilomeetrini.
29. rida:
Põllukultuurid, inimesed, külad ja võimalik, et isegi ilmastikutingimused on mõjutatud tolmutormidest. Mõned tolmutormid on kontinentidevahelised ja osad võivad teha ümber maailma ringi ja samuti aeg-ajalt haarata ka teisi planeete. Kui Mariner 9 kosmoseaparaat sisenes Marsi orbiiti 1971, kattis kogu planeeti ühe kuu jagu tolmutorm, mistõttu lükati edasi planeedi maapinna foto-kaardistamine.
Eoolide transportimine kõrbestest mängib olulist rolli ökosüsteemides kogu maailmas, näiteks mineraalide transportimisega Saharast Amazonase vööndisse. Sahara tolm on samuti vastutav Lõuna-Euroopas esineva punasest savist moodustunud pinnases. Inimese tegevus mõjutab eoolilist protsessi, näiteks nelikveoliste sõidukite kasutamist.
Väikesed keerised, mida nimetatakse liivatormideks, on levinud sademetevaestes maades ja arvatakse, et need on seotud väga intensiivse kohaliku õhu kuumutamisega, mis põhjustab õhumassi ebastabiilsust. Liivatormid võivad olla kuni 1km1&nbsp;km kõrgused.
== Settimine ==
Tuuletekkelised maastikud annavad vihjeid minevikust ja näitavad tuule suundi ning intensiivsust. Need omadused aitavad mõista praegust kliimat ja jõude, mis neid kujundasid. Tuuletekkelised liiva alad võivad esineda liivaväljadena, lainetena ja luidetena.
36. rida:
 
Tuule puhangud liivastel pindadel tekitavad liiva kuhjasid, millel olevad harjad on tuule suunaga risti.
Tuulepuhangu tõttu kandub liiv mööda luidet lenneldes või mööda maapinda „hiilides“"hiilides". Liiv kuhjub liivamägedeks ning tipust alla tekib järsak. Kui liiv on kuhjunud püramiidseks hunnikuks, siis hakkab liiv mööda järsakut ülevalt alla varisema. Vaikselt hakkab luide liikuma mööda tuule suunda edasi.
 
Tuulepuhangu tõttu kuhjunud setetest tekivad mäeahelikud või künkad, millel on sujuvad nõlvad tuulepoolsel küljel. Teisel pool küngast on aga tuulealune külg ehk tuulest kaitstud külg, mis on üldjuhul järsk järsak ning mida võib ühel künkal olla ka mitu. Järsaku minimaalne kõrgus algab 30 sentimeetrist.