Ediacara: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
2. rida:
'''Ediacara''' on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 600...542 miljonit aastat tagasi.
 
Ediacara on [[Proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelneb [[Krüogeen]] ning järgneb [[Kambrium]].
 
[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|thumb|left|Ediacara [[avamusala|avaneb]] Põhja-Eestis, kaardil kujutatud punase värviga.]]
 
[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|thumbpisi|leftvasakul|Ediacara [[avamusala|avaneb]] Põhja-Eestis, kaardil kujutatud punase värviga.]]
 
Varem nimetati Kambriumile eelnevat Proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|Vendiks]]. Sellel terminil pole siiski kunagi [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing|Rahvusvahelise Geoloogiaühingu]] tunnustust olnud. Samuti ei lange kokku Vendi ning Ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et Vend nimetati ümber Ediacaraks.
12. rida ⟶ 11. rida:
 
==[[Evolutsioon]] Ediakaara ajastul==
[[Pilt:DickinsoniaCostataC.jpg|thumb|rightpisi|jäljendkivistis [[organism]]ist nimega ''Dickinsonia'', kes oli üks tüüpiline Ediakaara [[Hulkrakne organism|hulkrakne]] esindaja.]]
Varajane elu Maal oli mikroskoopiline, koosnedes [[ainuraksed|ainuraksetest]]
organismidest ja võimalik, et ka lihtsatest paljurakulistest organismidest. Selline aeg arvatakse olevat kestnud üle 3 [[miljard]]i aasta. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediakaara ajastul. Tolle ajastu eluvorme tuntakse ainult [[kivistis]]te, fossiilsete jäljendite järgi, mille nende pehmed kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu nad mattusid. Nad pole suguluses ega sarnane ühegi tänapäeval elava elusorganismiga.<ref>ajakiri: National Geographic Eesti (märts 2018) lk 99</ref> Need esimesed makroskoopilised hulkraksed olid võrreldes Kambriumist alguse saanud organismidega väga algelise ehitusega, enamasti liikumisvõimetud elusolendid, kes kasutasid toitainete omastamiseks valitseva hüpoteesi järgi osmoosi (osmotroofia). Ediakaara fauna, sellisel kujul nagu fossiilid osutavad, suri välja Kambriumi ajastu alguses, mida nimetatakse ka ussimaailmaks. Nii nimetatakse aega kui Ediakaara lõppes ja Kambrium algas. Siis ilmuvad ussid, liikuvad olendid, kes arvatakse olevat olnud Ediakaara ajastu lõpu kihtide iseloomuliku augulise struktuuri põhjustajateks. Samuti oletatakse, et ussimaailm saigi saatuslikuks Ediakaara eluvormidele (üle 50 erineva organismi, leitud ligi 40-st kohast, kõigilt mandritelt peale Antarktika), kes olid kestlikud umbes 30 miljoni aasta jooksul.
24. rida ⟶ 23. rida:
*[[Eesti geoloogiline ehitus]]
==Viited==
 
 
[[Kategooria:Stratigraafia]]