Redaktsioon: 8. aprill 2019, kell 14:12 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Tühistati kasutaja 193.40.12.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 13:49 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
13. rida: Devoni ajastul (405–350 miljonit aastat tagasi) valitses Eesti aladel [[Terrigeensed setted\|terrigeenne]] settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks [[lõuatud]], rüükalad, [[akantoodid]] ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka [[kopskala]]de ja [[kiiruimsed\|kiiruimsete]] kivistisi ning [[Pärnu lade]]mest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad [[Gauja lade~~\|Gauja lademe~~]]me [[liiv\|klaasiliiv]] ([[Piusa liivamaardla]]), [[Burtnieki lade~~\|Burtnieki lademe~~]]me raskestisulav [[savi]] ([[Joosu savimaardla]]), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit [[põhjavesi\|põhjaveega]], mis enamasti puhas ja surveline. ==Paleogeograafia== Devoni ajastu suure tektoonilise aktiivsuse tõttu liikusid Laurussia (Eurameerika) ja [[Gondwana]] üksteisele lähemale. Laurussia kontinent moodustus varadevonis [[Laurentia]] ja [[Baltika (manner)\|Baltika]] kraatoni kokkupõrkel. Nende vahel paiknenud [[Iapetuse ookean]] oli sulgunud. Kraatonite kokkupõrkel tekkis kõrge Kaledoonia kõrgmäestik. Kuna Laurussia asus palavvöötmes ja maismaataimestik polnud veel välja arenenud, siis toimus intensiivne kivimite murenemine. Peene murdmaterjali edasikandumise tõttu vooluvetega tekkisid mäestikueelsetel tasandikel madalates veekogudes paksud punase liivakivi lasundid (''old red''). Ekvaatori juures jõudsid Laurussia ja Gondwana kontinent üksteisele lähedale, Devoni ajastu lõpus põrkusid kontinendid omavahel ja algas [[Pangaea]] moodustumise varajajane etapp. Siberi ja Kasahstani mandrid säilitasid oma iseseisvuse.<ref name="geoturism" /> Meretasemed olid kõrged ja suur osa maismaast kattus šelfimerega, kus elasid troopilised rifiorganismid. Sügav ja hiigelsuur ookean [[Panthalassa]] kattis ülejäänud planeeti. Lisaks massiivsele Panthalassa ookeanile oli veel teisi ookeane: [[Tethyse ookean~~\|Tethyse ookeani~~]]i kaks etappi (Paleo-Tethys, Proto-Tethys), Rheici ja Uurali ookean.<ref name="7puZt" /> ==Kliima== 48. rida: Hilisdevoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375–360 miljonit aastat tagasi.<ref name="GPfiw" /> See oli üks viiest suurest väljasuremissündmusest Maa ajaloos. Väljasuremine mõjutas pigem soojades madalmeredes elavaid organisme, eriti rifimoodustajaid. Mereelustikust mõjutas väljasuremissündmus enim [[brahhiopoodid\|brahhiopoode]], [[trilobiidid\|trilobiite]], [[ammoniidid (paleontoloogia)\|ammoniite]], nautiloide, konodonte, akritarhe ja [[lõuatud\|lõuatuid]]. 54. rida: Hilisdevoni väljasuremise põhjused on teadmata. Põhilisteks oletusteks on impakt, meretaseme kõikumised ning anoksia, globaalne jahenemine.<ref name="4qEEi" /> ==Eesti== Eesti asus devonis Laurussia kontinendil ekvaatori lähedal. Devoni ladestu settekivimid lasuvad siluri ja ordoviitsiumi setenditel ja Mõniste kerke lael otse aluskorral. Avamused kulgevad lõuna pool Pärnu-Mustvee joont ning Narva jõe keskjooksul. [[Pilt:Eesti_pealiskord.png\|~~thumb~~pisi\|Devoni avamusala Eestis]] Devoni maksimaalne paksus Eestis on Kagu-Eestis üle 400 m.<ref name="1Kg5R" /> 69. rida: \|colspan=5 style="text-align:center"\|<small>[[Kvaternaar\|järgnev]] (pärast settelünka)</small> \|- \|rowspan=12 style="background-color: #CD9C50;"\|[[devon]] \|\|rowspan=3 style="background-color: #F1E0B2;"\| [[ülemdevon]] \|\| [[Daugava lade\|Daugava]]\|\|[[lubjakivi]]\|\|8+ m \|- \|\| [[Dubniki lade\|Dubniki]]\|\|[[savi]], [[dolomiit]]\|\|15 m 100. rida: ===Alamdevon=== Varadevoni alguses, [[Tilže lade~~\|Tilže lademe~~]]me tekke ajal, oli Eesti alal soe madalmeri, kus settisid alamdevoni liivalasundid, mis paiknevad Kagu-Eestis, kuid ei paljandu. Varadevoni keskel, [[Kemeri lade~~\|Kemeri lademe~~]]me moodustumise ajal, toimus lühiajaline transgressioon ning settisid liivakad setted. Varadevoni lõpus, [[Rēzekne lade]]me moodustumise ajal, algas uus mere pealetung ning lisaks liivakatele setetele settisid ka karbonaatsed setted. Põhilisteks kivimiteks on liivakivid, aleuroliidid ning dolomiidid. ===Keskdevon=== Keskdevonis kattis Eesti ala vahelduva veerežiimiga meri, kus settisid valdavalt liivakivid, kuid ka savid, dolomiitsed merglid, lubjakivid. Mereline bassein madaldus ning merelised olud vaheldusid maismaalistega. Settisid madalmere- ja jõgede deltapiirkonna liivakad setted ja nendega vahelduvad savikad kihid. Deltaalale iseloomulikult tekkisid põimkihilised liivakivid. Heledavärvilised liivakivid on iseloomulikud [[Pärnu lade\|Pärnu]], [[Gauja lade\|Gauja]] ja [[Amata lade\|Amata]] lademele. Punasevärvilised erimid on tüüpilised [[Aruküla lade\|Aruküla]] ning [[Burtnieki lade\|Burtnieki]] lademele. [[Narva lade~~\|Narva lademes~~]]mes leidub lisaks savisid ja dolomiite. ===Ülemdevon=== 114. rida: ===Maavarad=== Kõige olulisemaks on klaasiliiv, mida on Piusas kaevandatud 20. sajandi algusest. Piusa klaasiliiva on kasutatud pudeliklaasi ning aknaklaasi valmistamiseks. Tänapäeval kasutatakse seda pudeliklaasi valmistamiseks ja vormiliivaks. Devoni savisid on kasutatud telliste valmistamiseks.

Devon: erinevus redaktsioonide vahel