Allikalubi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Allikalubi''' ehk '''nõrglubi''' on valdavalt [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]] (CaCO₃) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad [[allikas|allikad]] maapinnale jõuavad. Veel võib allikalupja leida [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikatest]], väikestest [[jõgi|jõgedest]] ning [[soo|soodest]]dest. Allikalubi tekib [[orgaaniline aine|orgaaniliste]] ja [[anorgaaniline aine|anorgaaniliste]] protsesside tagajärjel. Kivistunud allikalupja nimetatakse [[travertiin]]iks või [[lubituff]]iks (mitte segi ajada [[tuff|vulkaanilise tuffiga]]).

Nõrglubja tekkeks on vajalikud karbonaatsed [[kivim]]id ja [[voolamine|voolav]] [[põhjavesi]]. Põhjavesi läbib [[lubjakivi]]- või [[dolomiit|dolomiidikihid]]. Need kihid on alati täis pragusid ja lõhesid, mida voolav põhjavesi hõlpsasti läbib ja lahustab sellega sealt [[kaltsiumkarbonaat]]i. [[Süsihappegaas]]ivaba vee kaltsiumkarbonaadi lahustuvusvõime on üsna väike. Temperatuuril 25 º °C lahustub karbonaati vaid 14–15  mg/l. Kuid mullavees on alati süsihappegaasi, sest pidevalt toimub [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagunemine. Mida rohkem on süsihappegaasi pinnases leiduvate [[gaas|gaaside]]ide segus, ehk mida suurem on CO₂ osarõhk, seda rohkem kaltsiumkarbonaati vees [[lahustamine|lahustub]]. Pinnases on CO₂ osarõhk kõrge ning selle tõttu on võimalik, et lahustunud [[kaltsiumsoolad]]e kontsentratsioon põhjavees on suur.

Maapinnale jõudes satub põhjavesi olukorda, kus atmosfääris oleva CO₂ [[osarõhk|osarõhk]] on umbes tuhat korda madalam. Õhu käes lendub süsihappegaas veest tagasi atmosfääri. Lisaks sellele kasutavad [[veetaimed]] vees lahustunud süsihappegaasi [[fotosüntees]]iks. Teine muutuv tegur peale süsihappegaasi osarõhu on temperatuur. CO₂ lahustub nullkraadises vees kolm korda paremini kui kolmekümnekraadises vees. Allikavee temperatuur maapinnale jõudes on umbes 4 plusskraadi, kuid sooja õhu käes tõuseb see kiiresti. Maapinnast välja immitsevate allikate äravool on nõrk ning selle tõttu ei suuda vesi oma temperatuuri kaua hoida. Lubi hakkab veest välja [[settimine|settima]], soojadel suvepäevadel kulgeb see eriti kiiresti.<ref name="c" />

Travertiin tekib tavaliselt kõrgematemperatuurilistes süsteemides. Üle maailma on mitu tuhat [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikat]] ning nendest paljud on travertiini [[lasund|lasunditega]]itega. Kõige paremad travertiini settimiskohad on [[karst]]i- ja [[termaalmineraalallikas|termaalmineraalallikad]].<ref name="a" /> Lubja settimine toimub rõhu ja temperatuuri muutumisega, kui [[termaalvesi]] maapinnale tõuseb. Biokeemilisi protsesse ei toimu, sest elusorganisme on kuumaveeallikates vähe. Vee jahtumisel võib aga elustik taastuda ning travertiini asemel hakkab tekkima lubituff.<ref name="d" />

Allikasoo läbilõikes võib kõige tavalisemalt näha [[turvas|turba]]- ja allikalubjakihtide vaheldumist. Allikalubja settimine on väga tihedalt seotud temperatuuri muutustega, seega arvatakse, et allikalubja levikut kujundavad [[kliima]]muutused. On teada, et [[holotseen]]i alguses tõusis temperatuur lühikese ajaga mitu kraadi ning täheldatud on ka sademete hulga suurenemist. Samuti teame, et antud [[ajastik]]ul oli allikalubi laialt levinud. Neid kahte fakti arvesse võttes ilmneb tõesti otsene seos kliimamuutuste ja allikalubja settimise vahel.

Harvematel juhtudel kujuneb allikasoo [[tõusuallikas|tõusuallika]] ümber, kus lubi ja turvas settivad allikalehtri ümber. Kui maa seest tuleva põhjavee surve on piisavalt suur, moodustub allika ümber mitme meetri kõrgune turba ja allikalubja kuhjatis. Enamus Eesti allikasookuplitest pole enam aktiivsed, sest maa [[kuivendus|kuivendamise]] tõttu on paljud [[toiteala|toitealad]]d rikutud. Suurim teadaolev allikasookuppel on [[Soomemägi]] [[Torma]] lähedal, kuid see on juba pikemat aega kuival olnud. Natuke paremas seisukorras on [[Mustivere]] allikasookuppel [[Viljandi]] lähedal.