Jaan Kurn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
arhiiviversioon
arhiiviversioon
19. rida:
1940. aastal läks ta kaasa uue võimuga, oli parteitu [[bolševik]] (jäi parteist kõrvale seal valitseva jäiga käsusüsteemi tõttu).
 
1941. aastal astus ta [[hävituspataljon]]i<ref>[http://rmt.kogu.googlepages.com/wimberg Intervjuu Jaak Urmetiga]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20070609224100/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/488-489.pdf Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity] (arhiiviversioon)</ref> ning osales lahingutes Kadrina all ja Simuna surnuaia juures. Sõja-aastail oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] tagalas.
 
Aastail 1950–1951 korraldas nõukogude võim Jaan Kurni tagakiusamise ja jälitamise, mille kohta Jaan Kurn ise kirjutas: "Kogu see klaperjaht tekitas minus ei-kellegi-maale sattunu tunde." Nimelt oli [[Tallinna 20. Keskkool]]i juhiameti koha endale planeerinud Mererajooni TSN TK Haridusosakonna juhataja [[Alice Lambakahar]] (Tallinna Linna TSN TK esimehe [[Aleksander Hendrikson]]i naise õde), kes asus koha eest võitlema ebaausate võtetega EKP kaudu ega lõpetanud Jaan Kurni jälitamist enne, kui viimane Tallinnast lahkus.