Mõniste vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
[[1386]] aastast on vanimad teated mõisa kohta. Siis tegutses seal keegi Nicolaus von Üxküll (Ixkulle). Arvatakse, et tollal asus mõis 5 km lääne pool teisel pool Mustjõge asuvas Ahli külas.
[[1529]] on seda mainitud praeguses mõisa asukohas olevana. Siis oli Mõniste Vigala mõisniku Johann Üxkülli (Johann Vanem) käes<ref>https://books.google.nl/books?id=t8FLaOlB6UoC&pg=PA276&dq=Fierenhof&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwift7GQrtDhAhUDb1AKHbXpBW8Q6AEIJzAA#v=onepage&q=Menzen&f=false L von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter von Livlands I, lk. 233</ref>
Liivi sõjas poola ajal Üxküllid küll korraks kaotasid selle, kuid [[1578]] aasta paiku sai eelmise Johanni poeg Johann Üxküll selle Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt lääniks tagasi. [[1592]] valdas mõisat seesama Johann Noorem.
[[1594]], 15. juunil kinnitas Poola kuningas Sigismund III Mõniste koos Eestimaal asuvate ''Arrowall''i ja ''Killofer''i mõisatega uuesti Johannile<ref>https://books.google.nl/books?id=t8FLaOlB6UoC&pg=PA276&dq=Fierenhof&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwift7GQrtDhAhUDb1AKHbXpBW8Q6AEIJzAA#v=onepage&q=Menzen&f=false L von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter von Livlands I, lk. 233</ref>.
| |||