Redaktsioon: 3. märts 2019, kell 17:53 redigeeri Kopo25 (arutelu \| kaastöö) 5500 muudatust Lingid Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 09:44 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
5. rida: [[Pilt:Earth's City Lights by DMSP, 1994-1995 (large).jpg\|pisi\|Satelliidipilt ööst. Montaaž eri aegadel tehtud satelliidipiltidest]] [[Pilt:Full dark.jpg\|pisi\|Öö]] '''Öö''' on ajavahemik, mille jooksul [[taevakeha]] ([[planeet]] või tema kaaslane) pinna punkti jaoks on valguse peamine allikas ([[päike]]) [[horisont\|horisondist]] allpool. Öö kestus sõltub [[laiuskraad]]ist ja [[taevakeha]] [[Telg\|telje]] [[Nurk\|nurgast]] [[orbiit\|orbiidi]] pinna suhtes. Öö vastand on [[päev]]. Taevakehade öö- ja päevakülge eraldab [[Terminaator (astronoomia)\|terminaator]]. Kui [[taevakeha]] pöörlemistelg ei asu [[Orbiit\|orbiidiga]] risti, siis muutub öö pikkus [[periood]]iliselt. 13. rida: [[Päev]] ja öö on võrdse pikkusega [[kevadine pööripäev\|kevadisel]] ja [[sügisene pööripäev\|sügisesel pööripäeval]], kui planeedi [[telg]] on [[ekliptika]]ga risti. Suurim päeva ja öö pikkuse erinevus on [[talvine pööripäev\|talvisel]] ja [[suvine pööripäev\|suvisel pööripäeval]], kui telg on ekliptikaga suurima nurga all. Talvisel pööripäeval on öö kõige pikem ja suvisel pööripäeval kõige lühem. [[Polaarjoon]]est kõrgemal [[laiuskraad]]il võib öö kesta üle ööpäeva. Seda nimetatakse [[polaaröö]]ks. Kõrgetel [[~~Laiuskraad\|laiuskraadidel~~laiuskraad]]idel jõuab suvel kogu öö jooksul maapinnale hajunud valgus. Seda nimetatakse [[valge öö\|valgeks ööks]]. Kui talvel on mingis piirkonnas polaaröö, siis suvel esineb seal olukord, kus öö täielikult puudub. Seda nimetatakse [[polaarpäev]]aks. Taevakehad saavad energiat põhiliselt [[soojuskiirgus]]e kaudu oma päikeselt. Öösel, kui [[~~Valgus\|valgust~~valgus]]t pole, on [[temperatuur]] seetõttu üldiselt madalam kui päeval. Taevakehadel on kõige suuremad temperatuurierinevused tavaliselt nendes piirkondades, kus esinevad polaaröö ja -päev. [[Ekvaator]]i lähedal, kus päeva ja öö pikkuses suuri erinevusi ei ole, kõigub temperatuur aasta jooksul vähem. Kui päike on [[Horisont\|horisondi]] all, aga tema hajunud valgus jõuab vaatlejat, on [[hämarik]]. Eristatakse kolme tüüpi hämarikku: 24. rida: == Mõju elule == Öösel ei jõua maapinnale peaaegu üldse valgust. Sellepärast on öösiti valgustundlikust meelest ehk [[nägemine\|nägemisest]] vähe kasu. Loomad, kellel nägemine on eriti hästi arenenud, tavaliselt [[magamine\|magavad]] öösiti. Mõned loomad, vastupidi, on öösiti eriti aktiivsed. Neid nimetatakse [[ööloom]]adeks. Mõned nendest, näiteks [[öökull]]id, on kohastunud nägema eriti väheses valguses. Sellistel loomadel on tüüpiliselt suured [[silm]]ad. Mõned ööloomad on täiesti [[pime]]dad ja liiguvad teisi meeli kasutades, milleks võib olla [[kajalokatsioon]].

Öö: erinevus redaktsioonide vahel