Viskoossus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:University_of_Queensland_Pitch_drop_experiment-white_bg.jpg|
[[
'''Viskoossus''' (ladina k. ''viscosus'' -kleepuv) on [[vedelik]]e ja [[gaas]]ide (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside [[vedelike sisehõõre|sisehõõrde mõõt]]. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]], kui [[vedelik]]u või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva [[kiirus]]ega. Need kihid libisevad üksteise peal, mille tõttu kihtide libisemispinnal tekib [[hõõre]], mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav [[jõud]], seda vaevalisem on vedeliku [[voolamine]]. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.
8. rida:
==Arvutusvalem==
Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks praktilistes arvutustes, leiab sageli kasutust [[kinemaatiline viskoossus|kinemaatilise viskoossuse tegur]], mis arvutatakse
:<math>\eta = \frac{\mu}{\rho}, \,</math>
44. rida:
==Markeerimine==
[[Määrdeaine]]te ja [[hüdrovedelik]]e markeerimisel on aluseks nende viskoossus, mis on vedeliku markeeringus näidatud arvulise väärtusena. Kuna vedelike viskkoosus ei ole konstantne siis peab markeeringus toodud viskoossus vastama kindlatele tingimustele. Siin on suured erinevused erinevate standardite poolt kehtestatud markeerimise alustes. Näiteks ISO-standard määratleb vedelikud viskoossuse järgi temperatuuril 40
==Määrimisomadused==
| |||