Erinevus lehekülje "Virmalised" redaktsioonide vahel

P
→‎top: pisitoimetamine
P (Tühistati kasutaja 193.40.60.146 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pietadè.)
Märgis: Tühistamine
P (→‎top: pisitoimetamine)
{{See artikkel| on optilisest nähtusest; teiste tähenduste kohta vaata [[Virmalised (täpsustus)]]; ajakirja kohta vaata [[Virmaline]]}}
 
[[Pilt:Polarlicht_2.jpg|thumbpisi|Virmalised [[Kenai poolsaar]]el [[Alaska]]l]]
[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised [[Väimela]]s 7. oktoobril 2015.]]
'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]]ste (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
 
Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''aurora australis'' ([[ladina keel]]es 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on ''aurora polaris'' 'polaarkoit'.
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
 
Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150  km kõrgusel) või punast (umbes 250  km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s.
 
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105  km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80  km ja kõrgeim umbes 200  km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
 
== Virmalised Eestis ==
75 941

muudatust