Veelained: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Veelained''' on [[vesi|vees]] tekkivad [[laine]]d. Lainetena kandub vees [[liikumisenergia|energia]] ühest kohast teise.
Nad jagunevad [[pinnalained|pinnalaineteks]], [[pikad lained|pikkadeks laineteks]] ja [[siselained|siselaineteks]].
==Pinnalained==
[[Pilt:Floatingbottle.gif|pisi| ]]
[[Pilt:Deep water wave.gif|
{{vaata|Pinnalained}}
Vee pinnalained on [[pinnalained]] [[vesi|vee]] ja [[õhk|õhu]] [[piirpind|piirpinnal]].
[[Walter Munk]]i järgi hõlmavad nad [[veepeegel|veepeegli]] [[võnkumine|võnkumised]], mille [[periood]]id ulatuvad kümnendiksekunditest ([[kapillaarlained]]) tundideni ([[loodelained]]).
Vee (või muu [[vedelik]]u) [[pindpinevus]] määrab 2 sentimeetrist väiksema [[lainepikkus]]ega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused [[inerts]], [[raskusjõud]] ning sellest tingitud [[rõhk|rõhu]]- ja liikumisemuutused.
Domineeriv lainete tekitaja [[veekogu]]del on [[tuul]], mis tekitab muu hulgas [[merelainetus]]e. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad [[vöörilaine]]d.
== Tuulelainete tekkimine ==
[[Pilt:Wavegenerp.jpg|
[[Pilt:Sarwaterp.jpg|
{{vaata|Tuulelained}}
Vasakpoolsel pildil on näitlikustatud tuulelainete tekkimist. Tuul puhub vasakult üle rahuliku veepeegli. Veepinnal peavad tuule ja vee erinevad horisontaalsed kiirused ühtlustuma. [[Piirpind|Piirpinna]] moodustub mittepideva [[potentsiaalne voolamine|potentsiaalse voolamise]] tagajärjel.
==Pikad lained==
{{vaata|Pikad lained}}
[[Merevärin]]ad võivad tekitada [[tsunami
==Vaata ka==
| |||