Redaktsioon: 10. aprill 2019, kell 13:45 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 559 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.188.67 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 09:16 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
3. rida: Soojusenergia allikaks on [[tuumareaktor]]. Kõige laialdasemalt on kasutusel kahekontuurilised ehk kahe soojuskandjatorustikuga elektrijaamad. Esimeses kontuuris ringlev [[soojuskandja]] (vesi, [[raskevesi]], gaas, [[vedelmetall]]) annab reaktoris saadud soojuse [[aurugeneraator]]is üle teise kontuuri (torustiku) soojuskandjale (enamasti veeaurule) ja edasi auruturbiini. Turbiin ja sellega sidurdatud elektrigeneraator ([[turbogeneraator]]) moodustavad turbogeneraatoragregaadi, mis annab elektrienergiat elektrivõrku. Töötanud aur jõuab turbiinist kondensaatorisse, kus jahutatakse ja pumbatakse tagasi reaktorianumasse. [[Pilt:Kernkraftwerk Grafenrheinfeld - 2013.jpg\|pisi\|300px\| Grafenrheinfeldi tuumaelektrijaam (Saksamaal)<br> Betoonkupli all paikneb tuumareaktor, sellest mõlemal pool on jahutustornid]] == Survevesireaktoriga aatomielektrijaam == Survevesireaktor (ehk surveveereaktor) on tuumajaamades kõige laialdasemalt kasutatava [[tuumareaktor]]i tüüp. Reaktori jahutusvesi ringleb siin suletud (esimeses kontuuris) ja aurugeneraatorist väljuv aur (teises kontuuris) ei ole mingil määral [[radioaktiivsus \|radioaktiivne]]. Ka on tagatud stabiilne talitlus reaktori võimsuse juhuslikul suurenemisel tänu negatiivsele temperatuurilisele tagasisidele. Esimeses kontuuris võib vee rõhk olla 16 [[paskal\|MPa]] (ca150 ja reaktorist väljuva vee temperatuur 325  °C. Aurugeneraator annab teise kontuuri auru parameetritega keskmiselt 6 MPa ja 275  °C.<ref>[https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/14/Risthein%2C_E._Sissejuhatus_energiatehnikasse._%C3%95ppematerjal2007.pdf Endel Risthein. Sissejuhatus_energiatehnikasse]</ref> [[Pilt:PressurizedWaterReactor.gif\|center\|frame\|'''Survevesireaktoriga kahekontuurilise tuumaelektrijaama tööpõhimõtte illustratsioon'''<br> Varjestavas betoonehitises (''Containment Structure'') paikneva reaktori (''Reactor Vessel'') südamikuss – rikastatud [[uraan]]ist kütusevarraste ja pidurdus- ehk juhtvarraste (''Control Rods'') tsoonis − eralduv soojus kandub esimese ringluskontuuri soojuskandjale ja sealt [[soojusvaheti]]sse, mida nimetatakse [[aurugeneraator]]iks (''Steam Generator''). Siin vesi teises ringluskontuuris aurustub ning kõrge rõhu ja temperatuuriga aur paneb pöörlema [[auruturbiin \|turbiini]] (''Turbine''), samuti sellega samal võllil oleva [[Rootor (elektrotehnika)\|rootor]]i [[elektrigeneraator]]is (''Generator''); selle [[staator]]imähistest läheb [[elektrivool]] [[elektriliin]]i kaudu [[elektritarbija \|tarbijatele]]. Turbiinist väljuv aur läheb [[kondensaator (soojustehnika) \|kondensaatorisse]] (Condenser), kus seda jahutatakse ja pumbatakse veena teise kontuuri tagasi. Kondensaatori jahutusvesi ringleb läbi jahutustorni või veehoidla. Paisupaak (''Pressurizer'') ühtlustab reaktori töötamisel tekkivaid vee rõhu võnkumisi]] == Tuumareaktori võimsus ja tuumajaama kasutegur == Tuumareaktori võimsust väljendab otseselt reaktorist auruga väljaviidav soojusvõimsus. Et aga võimsust kasutatakse auruturbiini abil [[elektrigeneraator]]i käitamiseks, iseloomustatakse [[energiatehnika]]s reaktorit elektrigeneraatori [[nimivõimsus]]ega. Seda võimsust nimetatakse reaktori elektriliseks võimsuseks. Seejuures kasutatakse sageli tähist MWe või GWe (näiteks reaktori võimsus 500 MWe); soojusvõimsuse korral vastavalt MWt või GWt. Elektrotehnikas kasutatavate tähiste standardi<ref> Eesti standard EVS-EN 60027-1:2006+A2:2007 Elektrotehnikas kasutatavad tähised. Osa 1, Üldtähised (Lisa E)</ref> kohaselt ei või siiski ühiku tähist mingil viisil muuta ega sellele märke või indekseid lisada. Reaktori elektriline võimsus on soojusvõimsusest keskmiselt 3−4 korda väiksem. Näiteks survevesireaktorite soojusvõimsusest 6 GW suudab tuumajaam elektrienergiaks muundada kuni 1,6 GW. Ülejäänud soojus väljub keskkonda jahutustornis (suures korstnas) või jahutusbasseinis. 58. rida: ==Tuumareaktorite arv ja elektrienergia tootmine riigiti== 2018. aasta alguse seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 450 tegutsevat reaktorit<ref>[http://www.iaea.org/programmes/a2/ Latest news related to pris and the status of nuclear power plants IAEA PRIS kodulehel]</ref>, mis kokku tootsid 17 % maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on tuumareaktoreid USAs (99), järgnevad [[Prantsusmaa]] (58), [[Jaapan]] (42) ja [[Venemaa]] (37).<ref>[http://www.iaea.org/programmes/a2/ Number of reactors in Operation Worldwide IAEA PRIS kodulehel]</ref> Tänapäeval töötavatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 1,5 gigavatini.

Tuumaelektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel