Tomatid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tomatid''' on [[toiduaine]], mis kujutab endast [[harilik tomat|hariliku tomati]] [[vili|vilju]] ([[mari|marju]]).

Tomat on harilikult kahepesaline, mõnikord mitmepesaline lihakas [[mari]].

Tomatid võivad kujult olla ümarad ja siledad (tavalised tomatid), lameümarad ja siledad (enamasti [[lihatomat]]id), lameümarad ja voldilised ((''[[cuore di bue]]'' Põhja-Itaalias), lamedad, elliptilised, ovaalselt pikergused ([[pudeltomat]]id, näiteks [[San Marzano tomat]] ja [[Andenhorn]]), südamekujulised ([[Venemaa]] ''cuore di bue''), ploomikujulised ([[datteltomat]]id, [[munatomat]]id), pirnikujulised ([[kirsstomat]]id) või silindrilised või mitmest osast koosnevad ([[hiidtomat]]id).

Suurus oleneb ka pesade arvust. Tavaline läbimõõt on 3–10 &nbsp;cm, tavaliselt umbes 8 &nbsp;cm. [[Kirsstomat]]ite läbimõõt on 2–3 &nbsp;cm, tavalistel tomatitel 3–5 &nbsp;cm, ''[[cuore di bue]]''<nowiki>'l</nowiki> 4–10 &nbsp;cm, [[lihatomat]]itel 3–6 &nbsp;cm.

Tavaliselt on tomatid algul rohelised ja küpsedes muutuvad punaseks. Küpsed tomatid on värvuselt kahvaturoosad kuni vaarikpunased (tumepunased) või tumeoranžid või siis valged, helerohelised, helekollased kuni kuldkollased. Punase (või kollase) värvuse annab põhiliselt [[lükopeen]]. On ka violetseid, pruune ja musti, samuti triibulisi ja marmormustriga tomateid. Mõnikord on tomat rootsu juurest roheline.

Tomatitel on palju [[Seeme|seemneid]] on väikesed, 2,5–3,3 ± 2 &nbsp;mm pikkused, 1,5–2,3 &nbsp;mm laiused ja 0,5–0,8 &nbsp;mm paksused. Nad on äraspidimunajad või kolmnurkselt neerjad, lamedad, terava otsaga, paljad või väga karvased (karvataoliste [[väljakasve]]tega [[seemnekest]]a välistest rakkudest, hele- või tumekollased või kahvatupruunid hallika varjundiga. Väljakasved on kas liibuvad ja annavad seemnetele sametise pinna või on tokerjad. Seemned paiknevad rohke limase massi sees.

100 grammi värskeid punaseid tomateid annavad 18 [[kilokalor|kcal]] ehk 74 kJ<ref name="vUu18" /> või 20 kcal ehk 84 kJ<ref name="tab" /> energiat ([[kalorsus]]).

*[[tiamiin]]i ([[B1-vitamiin|B₁-vitamiin]]i) 0,037 &nbsp;mg (3%) või 0,09 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[B2-vitamiin|B₂-vitamiin]]i 0,04 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[niatsiin]]i ([[B3-vitamiin|B₃-vitamiin]]i) 0,59 &nbsp;mg (4%) või 0,5 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[B6-vitamiin|B₆-vitamiin]]i 0,08 &nbsp;mg (6%)

*[[C-vitamiin]]i 14 &nbsp;mg (23%) või 38 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[E-vitamiin]]i ([[α-tokoferool]]i) 0,54 &nbsp;mg (4%)

*[[β-tokoferool]]i 0,01 &nbsp;mg

*[[γ-tokoferool]]i 0,12 &nbsp;mg

*[[pantoteenhape]]t 0,089 &nbsp;mg

*[[koliin]]i 6,7 &nbsp;mg

*[[magneesium]]i 11 &nbsp;mg (3%) või 10 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[mangaan]]i 0,11 &nbsp;mg (6%)

*[[fosfor]]it 24 &nbsp;mg (3%) või 27 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[kaalium]]i 240 &nbsp;mg (5%) või 280 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[naatrium]]i 5 &nbsp;mg või 3 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[kaltsium]]i 10 &nbsp;mg või 11 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[raud]]a 0,27 g või 0,6 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[vask]]e 0,060 &nbsp;mg

*[[väävel|väävlit]] 14 &nbsp;mg<ref name="bse" />

*[[kloor]]i 40 &nbsp;mg

*[[tsink]]i 0,17 &nbsp;mg või 0,24 &nbsp;mg<ref name="tab" />

*[[fluor]]i 2,3 &nbsp;mg

*[[kaempferool]]i 0,1 &nbsp;mg

*[[müritsetiin]]i 0,1 &nbsp;mg

*[[kvertsetiin]]i 0,6 &nbsp;mg

Tomatid on vähese [[kalorsus]]ega toiduaine: 100 grammi tomatit annab kõigest 18 [[kcal]]. Suurema osa massist moodustab vesi, kuivmassi on 5,5%. Selle osatähtsuselt suurim koostisosa on [[süsivesikud]]: [[suhkrud]] (2,6% [[märg mass|märjast massist]]; peamiselt [[glükoos]] ja [[fruktoos]], mis annavad kerge magusa maitse) ja [[kiudained (toit)|kiudained]] (1,2%). Järgnevad [[valgud]] (0,9%), [[orgaanilised happed]] (0,5%; annavad tomatile iseloomuliku hapu maitse), [[pektiinained]] (kuni 0,3%), [[mineraalained]] (0,5%).

Tomatid sisaldavad rohkelt [[karotenoidid|karotenoide]] ([[fütoeen]]i, [[neurosporeen]]i, [[lükopeen]]i, [[karoteen]]i (0,8–1,2 &nbsp;mg 100 g märja massi kohta), [[lükofüll]]i), [[B1-vitamiin|B₁-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B₂-vitamiin]]i, [[B3-vitamiin|B₃-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B₅-vitamiin]]i, [[foolhape]]t ja [[askorbiinhape]]t (15–45 &nbsp;mg 100 g märja massi kohta),[[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]] ([[sidrunhape]]t, [[õunhape]]t, [[oblikhape]]t, [[viinhape]]t, [[merevaikhape]]t, [[glükoolhape]]t), [[kõrgmolekulaarsed rasvhapped|kõrgmolekulaarseid rasvhappeid]] ([[palmitiinhape]]t, [[steariinhape]]t, [[linoolhape]]t) ja [[fenoolkarboonhapped|fenoolkarboonhappeid]] ([[p-kumaarhape]]t, [[kohvhape]]t, [[feruulhape]]t).

Tomateid süüakse värskelt, keedetult, praetult, kuivatatult ja konserveeritult.

[[2001]]. aastal otsustas [[Euroopa Liit]], et tomatid ei ole köögiviljad, vaid viljad.<ref name="qGEST" /> Sama käib [[kurgid|kurkide]], [[kõrvitsad|kõrvitsate]] ja [[melonid|melonite]] kohta.

[[Pilt:Colorful Red and Yellow Tomatoes 2816px.jpg|pisi|Euroopas kasvatati alguses kollaseid tomateid, hiljem said populaarsemaks punased.]]

Inglase [[John Gerard]]i [[1597]]. aastal ilmunud raamatus mainitakse, et tomatit söödi tollal Hispaanias ja Itaalias. Autor pidas tomateid mürgisteks, mistõttu Inglismaal ja selle asumaades peeti tomateid kaua mittesöödavateks või isegi mürgisteks. Äraostetud [[kokk]] olevat tahtnud [[George Washington]]i tomatiroaga mürgitada, kuid toit Washingtoni ei kahjustanud ja ta ei saanudki atentaadist teada.{{lisa viide}} [[Joseph Pitton de Tournefort]]i raamatu "Éléments de botanique" tõlkes inglise keelde (1719) öeldakse, et Itaalias tomateid süüakse. 18. sajandil levis aga Suurbritannias tomati söömine laialdaselt ning enne sajandi lõppu märkis "[[Briti entsüklopeedia]]", et tomat on suppides, leentes ja garneeringutes "igapäevases kasutuses". Neid nimetati armastuse õunteks. 20. sajandi vahetusel oli tomat ka Saksamaal toiduainena tuntud, seda tarvitati peamiselt Lõuna-Saksamaal eeskätt suppides, kastmetes ja salatites. <ref name="WAwgu" />