Veronika Kruus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toimetus (arutelu | kaastöö)
Lehekülg ajakirja Eesti Naine esimesest nõukogudeaegsest peatoimetajast.
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 19:19

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja aastatel 1945-1950.

Ajakirjanduses oli ta töötanud juba enne sõda, ajalehes Rahva Hääl, tehes kohakaasluse alusel ka naisteajakirja Naistööline (ilmus 3 numbrit). Sõja ajal, 1943. aastast jätkus ajakirjanikutöö - esialgu Moskvas, siis Leningradis. Toonane Rahva Hääle kolleeg Lilli Promet on meenutanud raamatus "Raamita pildid": "Ehkki toimetuse koosseis oli ametikohtade järgi täpsustamata, lasus Veronika Kruusi õlgadel tegevtoimetamine, tema koordineeris tööd ja andis ajalehele näo... Temas oli kõik tasakaalus, isegi naisõiguslase sinine rätsepakostüüm pigem et rõhutas ta naiselikkust ja kenadust."

Tagasi Eestisse jõudis Veronika Kruus 1945. aasta alguses ja sai peagi ülesande toimetada naisteajakirjav koos tehnilise toimetaja Ellen Sõmeriga. Esialgu polnud toimetusel ruumegi. EK(b)P VIII pleenum 1950ndal aastal vabastas Veronika Kruusi peatoimetaja ametist. 1952-1955 töötas ta ENSV Kunstide Valitsuse teatrite osakonnas. Seejärel tegi aastaid tõlkeöid. 1961. aastal sai temast Eesti Raadio kuuldemängude toimetaja, 1972. aastast aga Eesti Televisiooni telelavastuste toimetaja. Viimast ametit pidas ta kuni pensionile minekuni 1979. aastal.[1]

  1. Helina Piip, Milla Mägi (1914). Meie Eesti Naine. AS Ajakirjade Kirjastus.