Erinevus lehekülje "Pöörlemine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 34 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
'''Pöörlemine''' ehk '''pöördliikumine''' on keha ainepunktide [[ringliikumine]] ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse [[pöörlemistelg|pöörlemisteljeks]]. [[Tasand]]il saab keha pöörelda ümber mõne selle tasandi punkti.
 
Pöörlemine on [[Absoluutselt jäik keha|absoluutselt jäik keha]] üks kõige lihtsamaid liikumisi<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 407–408</ref>. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed paralleelsetel tasanditel paiknevad [[ringjoon]]ed, mille keskpunktid asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – pöörlemisteljel<ref name=Tehnikaleksikon/>. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg üldsegi keha läbima.
 
Pöörlemisel ümber liikumatu [[Punkt (matemaatika)|punkti]] liiguvad kõik keha punktid mööda kontsentrilisi [[sfäär]]e, mille keskpunktiks on see liikumatu punkt <ref name=Tehnikaleksikon/>. Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje <ref name=Tehnikaleksikon/>. Jällegi: pöörlemisel ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib olla ka väljaspool keha.
Pöörlemise teooriat rakendatakse [[taevamehaanika]]s, [[ballistika]]s ning [[güroskoop]]ide, mehhanismide ja muude seadmete väljatöötamisel.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Pöörlemisel on [[periood|perioodiks]]iks aeg, mille jooksul keha teeb ühe '''täispöörde''' ehk läbib pöördenurga 2 &pi; rad ümber [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]].
 
== Füüsika ==
kus <math>T</math> on pöörlemisest tingitud energia, <math>I</math> on inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja <math>\omega</math> on nurkkiirus.
 
Jäiga keha pöörlemisel on keha suvalise punkti kiirus v = ω×ρ, kus ω on keha nurkkiirus ja ρ seda punkti tema ringjoonelise liikumistee keskpunktiga ühendav [[kohavektor]]. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Jäiga keha [[nurkkiirendus]] ε = M/I, kus M on välisjõudude [[jõumoment|moment]] pöörlemistelje suhtes ja I on keha inertsimoment sama telje suhtes. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha [[välisjõudude peamoment]] ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha [[impulsimoment|impulsimomendi]] sama punkti suhtes L [[tuletis]]ega aja järgi: dL/dt = M. See seadus kehtib ka jäiga keha pöörlemisel [[massikese|massikeskme]] ümber, sõltumata sellest, kas massikese on paigal või liigub vabalt.<ref name=Tehnikaleksikon/>
75 772

muudatust