Erinevus lehekülje "Muna (toiduaine)" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (Tühistati kasutaja 146.255.180.144 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 146.255.180.45.)
Märgis: Tühistamine
P (pisitoimetamine)
[[Fail:Three chicken eggs.jpg|pisi|Kanamunad]]
'''Muna''' on hinnatud ning laialt kasutatav toiduaine.
 
Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka [[Koduhani|hane]]-, [[Kodupart|pardi]]- ja [[Vutt|vutimunad]] ning eksootilisematest lindudest [[Jaanalind|jaanalinnu]] munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju [[Valgud|proteiini]] ja [[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]<nowiki/>i, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.
 
==Kasutusalad==
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata [[Salmonelloos|salmonelloosisalmonelloos]]i<nowiki/>ohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks [[Hiina]] ja [[Vietnam]]) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. [[Inglismaa|Inglismaal]]l ja [[Skandinaavia]] maades, eriti [[Norra|Norras]]s, on kajakamunad delikatesstoit.
[[Fail:Ostrich, Emu, Duck Eggs.JPG|pisi|Jaanalinnu, emu ja pardimunad
]]
75 972

muudatust