Matemaatiline pendel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Fail:Simple_Pendulum_Oscillator.gif|paremal|pisi|359x359px|Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumime on lihtharmooniline.]]
'''Matemaatiline pendel''' on [[pendel|pendli]] idealiseeritud [[mudel]]. See koosneb venimatu ja [[mass]]itu [[niit (lõng)|niidi]] otsa riputatud [[punktmass]]ist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja kus puuduvad summutavad jõud.
 
7. rida:
: <math>g\,\ddot{\theta} = - l \sin\theta,</math>
 
kus,
 
* <math>g</math> on [[Raskuskiirendus|raskuskiirenduseraskuskiirendus]]e suurus,
* <math>l</math> on pendli niidi pikkus,
* ''<math>\theta</math>'' on pendli niidi nurk vertikaalist,
22. rida:
: <math> T = 2 \pi \sqrt\frac{l}{g}</math>.
 
Valemist on näha et pendli võnkeperiood ei sõltu võnkeamplituudist ja pendli massist. Võnkeperiood sõltub raskuskiirendusest <math>g</math> ja pendli pikkusest, mistõttu sama pikkusega pendlil on [[Kuu|Kuul]]l pikem võnkeperiood kui [[Maa|Maal]]l, kuna raskuskiirendus Kuul on väiksem. Kuna raskuskiirenduse <math>g</math> väärtus on Maa eri paigus erineb, on sama pikkusega pendli võnkeperiood samuti erinev. Seetõttu kasutatakse pendli võnkeperioodi mõõtmisi ka [[rauamaak|rauamaagi]], [[nafta]], [[maagaas|gaas]]i jt. [[maavara]]de potentsiaalsete asukohtade määramiseks.
 
==Vaata ka==