Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
[[Pilt:Modern 3T MRI.JPG|pisi|Meditsiiniline magnetresonantstomograaf]]
'''Magnetresonantstomograafia (MRT)''' ([[inglise keel]]es ''magnetic resonance imaging''; lühend ''MRI''), ka '''tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT)''' (''nuclear magnetic resonance imaging''), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate [[organism]]ide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seetõttu kasutatakse meetodit põhiliselt elus[[kude]]de patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks [[kivim]]ite [[läbilaskvus]]t [[süsivesinik]]e suhtes. Laialdasemas kasutuses on võimalik uurida muidki aineid, mis sisaldavad teatud [[magnetmoment|magnetmomenti]]i omavaid aatomeid.
 
Magnetresonantsspektroskoopia annab kudedest tunduvalt detailsema pildi kui [[röntgenograafia]].
 
== Ajalugu ==
[[Tuumamagnetresonants|Tuumamagnetresonantsi]]i kui nähtust kirjeldas esmakordselt [[Isidor Isaac Rabi]] 1938. aastal, arendades edasi [[Otto Stern|O. Sterni]] ja [[Walther Gerlach|W. Gerlachi]] 1922. aastal tehtud pöördelise tähtsusega [[Kvantmehaanika|kvantmehaanilist]] katset, mis kujutas endast laetud osakeste juhtimist läbi [[Heterogeenne süsteem|heterogeense]] [[Magnetväli|magnetvälja]]. I.I. Rabi sai avastuse eest 1944. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].
 
Rabi täheldas, et magnetilised aatomituumad nagu <sup>1</sup>H ([[prooton]]) ja <sup>31</sup>P ([[fosfor]]) suudavad neelata [[Raadiosagedus|raadiosageduslikkuraadiosagedus]]likku energiat, kui need tuumad asuvad magnetväljas ning tuumasid mõjutav sagedus on valitud spetsiifiliselt konkreetsetet tüüpi aatomituumasid silmas pidades. See avastus pani aluse omaette uurimismeetodile – tuumamagnetresonantsile, mille abil on võimalik tuumasid mõjutava [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise]] sageduse varieerimisega uurida erinevaid aatomituumasid ning lausa erinevaid ühendeid, mille koostises uurimise all olevad aatomituumad paiknevad.
 
1950. aastatel toimus valdkonnas hüppeline areng, mil nähtust kasutati laialdaselt erinevate [[Orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] analüüsiks ja dokumenteerimiseks. 1971. aasta septembris leiutas [[Paul Lauterbur|P. C. Lauterbur]] [[Herman Carr|H. Carri]] ühedimensioonilise TMR-i edasi arendades TMRT-d, mille teooria ja esimesed katsepildid avaldas ta 1973. aasta märtsis. Füüsik-matemaatik [[Peter Mansfield|P. Mansfield]] aitas 1970. aastate lõpus välja arendada matemaatilise tehnika, mille abil muutus TMRT hulga kiiremaks. Esimene uuring elava inimese peal viidi läbi 1977. aastal, esimene kasvaja tuvastati MRT abil 1980. aastal.
 
[[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]t, mis on ajalooliselt magnetresonantstomograafia meetodite aluseks, kasutatakse laialdaselt ainete struktuuri uurimiseks. Selle meetodi arendamise eest sai [[šveitslased|šveitslane]] [[Richard Ernst]] [[1991]] [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] ja [[šveitslased|šveitslane]] [[Kurt Wüthrich]] [[2002]] [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]].
[[1960. aastad|1960. aastatel]] tekkisid ideed uue meetodi kasutamiseks meditsiinis. [[1977]] tehti esimene MRT-pilt inimkehast. [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]st eraldus omaette valdkonnana magnetresonantstomograafia.
 
[[2003]]. aasta lõpu seisuga oli maailmas kasutusel umbes 22 000 MRT-aparaati. Aastal 2003 tehti maailmas umbes 60 miljonit MRT-uuringut. Ühe uuringu maksumus on umbes 500 [[euro]]t.<ref name="YDSJM" />
 
== Lihtsustatud seletus meditsiini valdkonnas ==
Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsi[[magnetväli|magnetväljas]] koe [[molekul]]ide magnetmomenti omavate [[aatomituum]]ade (tüüpiliselt [[vesinik]]utuumade) [[spinn]]ide orientatsioonide tasakaaluolek, st vastavate aatomite magnetväljad orienteerivad end välise magnetväljaga samas sihis.
 
Seejärel rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosageduslikke [[impulss]]e, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub n-ö ergastus.
 
Ergastusimpulsside lõppedes [[Relaksatsioon|relakseeruvad]] tuumade magnetmomentide suunad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad teatud raadiosagedusliku energiat, mida patsiendi ümber mähitud [[pool]]id registreerivad. Vastavaid signaale töötleb [[arvuti]], mis [[genereerima|genereerib]] teatud matemaatiliste [[Algoritm|algoritmidealgoritm]]ide abil vastava koe detailse kujutise.
 
Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks [[ajukasvaja]]) eristamiseks normaalsest koest. <ref name="bNGxI" />
 
== Teaduslik seletus ==
=== Fourier' teisendusega TMR ===
[[FilePilt:Fid.jpg|thumbpisi|FT-TMR-i FID-signaali idealiseeritud nädis (indutseeritud pinge vs. aeg), mis annab Fourier' teisendusel pinge vs. sageduse graafikul ühe piigi.]]
Tänapäeval kasutatakse parema MRT-signaali saamiseks [[Pidevkiirguse spektroskoopia|pidevkiirguse spektroskoopilise]] (CWS) meetodi asemel [[Fourier' teisendus|Fourier' teisendusega]]ega TMR-i (FT-TMR) meetodeid, mille põhimõtteks on tugevas magnetväljas (B<sub>0</sub>) olevate aatomituumade [[periood|perioodiline]]iline mõjutamine lühikeste raadiosageduslike impulssidega (1–10 μs), mis tekitavad esialgse magnetväljaga risti oleva lisamagnetvälja B<sub>1</sub>. Viimase toimel orienteeruvad magnetmomenti omavad tuumad magnetväljas ümber (asustavad kõrgema(id) [[energiatase|energiataseme]]me(id)) ning pärast impulsi lõppemist lähevad tuumad teatud aja jooksul [[Pretsessioon|pretsesseerudes]] tagasi algolekusse (B<sub>0</sub> magnetväljaga samasse sihti) – tuumad relakseeruvad. Algolekusse naasmine tekitab vastaval [[Larmori sagedus|Larmori sagedusel]]el (ω = – γ B<sub>0</sub>, kus γ on [[güromagnetiline suhe]] [Hz/T]) [[Fluktuatsioon|fluktueeruva]] magnetvälja, mis [[Induktsioon|indutseerib]] ümbritsevas MRT-aparaadi mõõtemähises (poolis) ajas kahaneva amplituudiga pinge – [[vabainduktsioonsumbumine|vabainduktsioonsumbumise]] (ingl k. FID, ''free induction decay'') – teisisõnu mõõdetakse B<sub>1</sub>-ga samas suunas relakseerumise tulemusel toimuvat magnetvälja muutust ajas, mida kuvatakse pärast Fourier' teisendust TMR-i [[spekter|spektri]] sagedusteljel piigina. <ref name="MRT" /><ref name="ivo" />
 
=== Relaksatsioon ja resolutsioon ===
Nii FT-TMR-i kui ka klassikalise MRT puhul määrab FID hääbumise kiirus ehk [[relaksatsioon]] matemaatilisel teisendusel saadava spektri või pildi [[Resolutsioon (graafika)|resolutsioon]]i.
 
[[Pikirelaksatsioon|Pikirelaksatsiooni]]i aega T<sub>1 </sub>nimetatakse ka [[spinn-võre relaksatsiooniaeg|spinn-võre relaksatsiooniajaks]] ning see iseloomustab relaksatsioonimehhanisme, milles tuumade spinnid annavad ümbritsevale keskkonnale energiat ära, saavutades [[Termiline energia|termiliselt]] tasakaalulise jaotuse. Pikirelaksatsiooni nimetus tuleneb faktist, et vastavad mehhanismid üritavad spinnivektorite suunda muuta paralleelseks magnetvälja suunaga. Tüüpiliselt, mida tugevam on magnetväli, seda lühem on ka uurimise all oleva tuuma T<sub>1</sub>.
 
[[Põikrelaksatsioon|Põikrelaksatsiooni]]i aega T<sub>2 </sub>nimetatakse ka [[spinn-spinn relaksatsioon|spinn-spinn relaksatsiooniajaks]]iajaks või [[Faas (elekter)|faas]]i[[Koherentsus|koherentsusekoherentsus]]e kadumise ajaks ning see iseloomustab magnetvälja suunaga risti toimuvaid relaksatsiooni mehhanisme. Pärast B<sub>1 </sub>impulssi on tuumad esialgselt ühes suunas orienteeritud ja jätkavad pretsesseerumist ümber B<sub>0</sub> telje. Samas kaotavad lühikese aja möödudes tuumade spinnide faasid koherentsuse – mõningate tuumade spinni faasid jäävad teistest maha – see põhjustab B<sub>0</sub>-ga risti oleva summaarse magnetmomendi hääbumise faaside ühtlase jaotumise tõttu ajas, mida iseloomustabki T<sub>2</sub>. Tuuma põikmagnetmomendi amplituud langeb T<sub>2</sub> jooksul 37 protsendile.<ref name="relax" /><ref name="relax2" />
 
T<sub>2</sub><sup>* </sup>on praktikas mõõdetav FID relaksatsiooniaeg, mis arvestab ka magnetvälja ebahomogeensust. Nii T<sub>2</sub> kui ka T<sub>2</sub> on võimalik mõõta [[Hahn]]i kajakatses, misjuhul [[Eksponeeritus|eksponeeritakse]] proovi kahe järjestikuse RF-impulsiga, millest esimene pöörab tuuma spinni 90 kraadi B<sub>0</sub> telje suhtes ja teine 180 kraadi B<sub>0</sub>-ga risti oleval tasandil („peegeldab“"peegeldab" spinnivektoreid). Nendele kahele impulsile järgneb lühiajaline spinnivektorite koherentsus (maksimumis samasuunalisus), mida nimetataks kajaks. Kui impulssidevahelist aega pikendada, võib täheldada kaja amplituudi [[Eksponentsiaalne kahanemine|eksponentsiaalset vähenemist]], millest avaldub T<sub>2</sub>. Kuigi reaalsed FID signaalid hääbuvad ajas väga kiiresti, kasutatakse praktikas „kadunud"kadunud signaali“signaali" taastamiseks eelpool mainitud kaja meetodit.
 
Järgnev võrratus kehtib alati: 2T<sub>1</sub>≥T<sub>2</sub>≥T<sub>2</sub><sup>*</sup>
TMRS puhul mõõdetakse kogu proovist saadud summaarset FID-d, millest saadakse Fourier' teisendusel resonantsi amplituudi ja sageduse (või [[keemiline nihe|keemilise nihke]]) spekter – need mõõtmised toimuvad tüüpiliselt võimalikult ideaalselt homogeenses magnetväljas.
 
(T)MRT puhul kasutatakse lisaks põhilisele magnetväljale B<sub>0 </sub>täpselt kontrollitud [[lineaarsus|lineaarseid]] magnetvälja [[gradient|gradiente]]e erinevates tasandites. [[Larmori sagedus|Larmori sageduse]]e valemist ω = – γ B, kus B = B<sub>0 </sub>+ B<sub>lokaalne </sub>(viimane [[komponent]] kirjeldab ruumilist lisamagnetvälja komponenti) selgub, et lineaarselt muutuvas magnetväljas muutub ruumiliselt ka vastava tuuma resonantssagedus. Nähtus võimaldab magnetvälja gradiendi täpsel kontrollimisel registreerida ja viia vastavusse ka ühte tüüpi aatomite asukohta ning hulka gradiendiväljas sõltuvalt nende resonantssagedusest – seda protsessi nimetatakse ka [[Dimensioonilisus|ühedimensiooniliseks]] ehk 1D MRT-ks. <ref name="2cHxn" />
 
=== 2D MRT ===
==== Uuritava viilu valimine ====
Et uurida proovis vaid teatud [[tasand|tasandit]]it ja koostada hiljem soovi korral erinevate tasandite TMR-piltidest 3D TMR-kujutist, tuleb esmalt teatud meetodite abil uuritav tasand valida. Tähistades z-teljega uuritavate tasanditega risti oleva telje, tuleb sarnaselt 1D MRT-ga rakendada mööda seda telge magnetvälja gradienti G<sub>z</sub>-d, mis juhul muutub Larmori sagedus sõltuvaks z-koordinaadist:
 
ω<sub>RF</sub>(z<sub>0</sub>) = γB<sub>0 </sub>+ γG<sub>z</sub>z<sub>0</sub>,
 
==== K-ruum ====
[[FilePilt:K-ruum MRT.jpg|thumbpisi|429x429px|K-ruumist MRT-kuvandi saamise skeem]]
Selleks, et saada MRT kuvandit kahes mõõtmes (eelnevalt välja valitud viilus), kasutatakse praktikas [[k-ruum|k-(väärtuste)ruumi]], milles k tähistab samas faasis olevate spinnide ruumilist sagedust ehk [[lainearv|lainearvu]]u [1/m], mis avaldub ühedimensioonilisel juhul vastavalt:
 
k<sub>x</sub> = γG<sub>x</sub>t = 1/λ<sub>x</sub>,
 
kus alaindeks x× tähistab valitud telge, G<sub>x</sub> tähistab vastava telje suunalist magnetvälja gradienti [T/m] (tüüpiliselt [[suurusjärk|suurusjärgus]] 10–50 mT/m ja kestusega ~0,1ms), t gradiendi rakendamise algusest möödunud aega [s] ning λ<sub>x</sub> lühimat vahemaad ([[lainepikkus|lainepikkust]]t) kahe samas faasis oleva spinni vahel piki valitud telge [m]. Seosest selgub, et mida kauem või mida tugevamat magnetvälja gradienti rakendatakse, seda suurem on lainearvu [[absoluutväärtus]] (lainearvu väärtus võib olla ka [[Imaginaararv|imaginaarne]]) ja seega seda väiksem reaalsetel juhtudel samas faasis olevate spinnide lainepikkus. Ruumiline sagedus k võimaldab kirjeldada iga tuuma spinni [[põikmagnetmoment|põikmagnetmomendi]] M<sub>r</sub> ajalist käitumist ruumis (n-ö [[labori taustsüsteem|labori taustsüsteemis]]is). Viimati mainitud suurus on kõige tähtsam avaldis MRT-piltide saamiseks: see on valitud viilu summaarse spinni signaali väärtus k-ruumis, mida mõõdetakse praktikas eelpool mainitud (spinn)kaja (FID) tekitamise ja registreerimise meetodil.<ref name="zBcYQ" /><ref name="kfilt" />
 
Täieliku 2D MRT-pildi leidmiseks tuleb leida M<sub>r</sub> väärtused erinevate ruumiliste lainearvude juures ja seejärel teha kahedimensiooniline [[Fourier' pöördteisendus]].
 
Selgub, et k<sub>x</sub> = 0 ja k<sub>y</sub> = 0 juhul on kõik viilus olevad spinnid [[Koherentsus|koherentsed]] ning registreeritakse maksimaalne võimalik summaarse spinni signaal – see moodustab k-ruumi keskpunkti ja paneb paika [[kontrast|kontrasti]]i taseme, kuid ei oma ruumilist informatsiooni. Ülejäänud punktid k-ruumis esindavad [[kompleksarv|kompleksarvulisi]]ulisi 2D Fourier' teisenduse kordajaid, st iga k-ruumi punkt lisab reaalse [[kuvandiruum|(kuvandi)ruumi]] peale vahelduva heleduse ja tumedusega [[planaarlaine|planaarlaineid]]id, mille:
* [[amplituud]] sõltub vastavas punktis mõõdetud summaarsest spinni amplituudist – tüüpiliselt on see esitatud k-ruumis [[hallskaala]] väärtusena, kus heledaim punkt vastab suurimale amplituudile, must madalaimale amplituudile ehk nullväärtusele – seega on k-ruum tegelikult [[kvaasi-n-mõõtmelisus|kvaasi-3D-ruum]];
* sagedus sõltub kaugusest keskpunktist (k<sub>x</sub> = 0, k<sub>y</sub> = 0) – mida kaugemal asetseb k-ruumi punkt keskpunktist, seda kõrgema sagedusega planaarlaine tekitab ta reaalses ruumis ning mida rohkem suurema sagedusega laineid, seda detailsem pilt [[reaalne ruum|reaalses ruumis]] (võrdväärne rohkete järkudega kahedimensioonilise Fourier' seeriaga);
 
=== 3D MRT ===
Leidub palju [[Mõõtmine|mõõtmisskeeme]], millel kõigil on omad eelised ja puudused, kuid kõik annavad lõpuks k-ruumi, kus iga punkt tähistab hallskaalas vastava [[Konfiguratsioon|konfiguratsioonikonfiguratsioon]]i summaarse spinni väärtust. Pärast kahedimensioonilist k-ruumi Fourier' teisendust saab [[difraktsioonimuster|difraktsioonimustrit]] meenutavast ruumilise info pildist reaalse ruumi kuvand. Skaneerides 2D MRT-kuvandeid järjestikku asetsevate viilude jaoks, on võimalik saada ka 3D MRT-kuvand.
 
== Mõõteprotsess ==
[[FilePilt:MRT mõõtmine.png|thumbpisi|Tüüpiline lihtsustatud MRT mõõteprotseduur|402x402px]]
Tüüpilise spinn-[[kajakuva]] mõõtmine koosneb järgmistest etappidest (vt seletav skeem):
# uuritava viilu valimine teatud magnetgradientvälja G<sub>z</sub> rakendamisega (B<sub>0</sub> on juba varem rakendatud),
Kui proovile rakendatakse x-teljelist gradienti G<sub>x</sub>, mis muudab k<sub>x</sub> väärtusi, nimetatakse protsessi [[sageduskodeerimine|ruumiliseks sageduskodeerimiseks]], kui aga y-teljelist gradienti G<sub>y</sub>, nimetatakse seda [[faasiline kodeerimine|faasiliseks kodeerimiseks]], kuigi sisuliselt on protsessid samaväärsed.
 
Kirjeldatud mõõteprotseduuriga täidetakse k-ruum ridahaaval, kuid võimalikud on ka teistsugused skeemid, mis kasutavad suuresti ära k-ruumi [[sümmeetria]]t ning millest igaühel on omad eelised ja puudused. Kõik need annavad 2D Fourier' teisendusel (praktikas 2D [[diskreetne kiire Fourier' teisendus|DFFT]]-d kasutades) reaalses ruumis 2D MRT-pildi. Sealhulgas võidakse kasutada kontrasti suurendamiseks T<sub>1</sub> ja T<sub>2</sub> väärtustega [[kaalufunktsioon|kaalufunktsioone]]e või teatud [[kontrastaine|kontrastaineid]]id.<ref name="mjZN5" /><ref name="8qB5Y" />
 
== Mõõteseadmed ==
Tuumamagnetresonantsi tekitavad ja registreerivad MRT-seadmed koosnevad tavaliselt mitmekihilisest [[koaksiaalsus|koaksiaalsest]] [[silinder|silindrilisest]] [[mähis|mähissüsteemist]]süsteemist, mille abil:
* väliseima ja ka suurima kihiga luuakse põhiline magnetväli, mis [[polariseerimine|polariseerib]] spinnid;
* keskmise kihiga tehakse ruumilisi korrektuure magnetvälja [[Heterogeenne süsteem|heterogeensuse]] vähendamiseks või TMRT puhul vastupidiselt täpse magnetvälja gradiendi loomiseks, samuti kasutatakse seda ruumiliseks signaalituvastuseks;
* kasutatakse [[Ioniseeriv kiirgus|mitteioniseerivat kiirgust]];
* [[kujutistasand]] vabalt valitav;
* [[Elusorganism|elusorganismideelusorganism]]ide [[invasiivne uurimine|mitteinvasiivne uurimine]] = võimaldab diagnoosidanäiteks [[polüskleroos]]i, [[ajukasvaja|ajukasvajaid]]id, [[lülisammas|lülisamba]] [[infektsioon|infektsioone]]e, [[Südameatakk|südameataki]] varajasi tundemärke jne;
* võimaldab teatud mõõteskeemide korral jälgida elusorganisme reaalajas;
* võimaldab paralleelset TMRS-i teostamist ehk ühendite analüüsi;
* töötavale masinale ei tohi läheneda metallist esemetega, sh [[südamerütmur]]itega, mis sisaldavad metallosi, metallist [[implantaat]]idega jne;
* elusorganismide puhul piiratud magnetvälja tugevus ja keskkonna temperatuur ohutuse tagamiseks = piiratud registreeritava signaali tugevus;
* väga kulukas osta, pidada ja skaneerida: parema ja ohutuma magnetvälja saamiseks jahutatakse peamähist vedela [[heelium|heeliumiga]]iga ning seda läbivat voolu hoitakse pidevalt sees;
* kuvandi [[artefakt|artefaktid]]id ([[defekt|defektid]]id) ebapädeval kasutamisel;
* meetod on aeganõudev ja uuritava suhtes liikumistundlik.<ref name="0cRdz" />
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="YDSJM">[http://www.teslasociety.com/mri.htm A Short History of the Magnetic Resonance Imaging (MRI)] – MRT lühiajalugu (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="bNGxI">[http://www.howequipmentworks.com/physics/medical_imaging/mri/magnetic_resonance_imaging.html How MRI works?] – Lihtne MRT tööpõhimõtte seletus (inglise keeles) (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="MRT">[http://www.uni-leipzig.de/~energy/pdf/freuse4.pdf Lepzig University – Nuclear Magnetic Resonance] – Leipzig'i Ülikooli õppematerjal MRT kohta (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="ivo">[http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/NMR.pdf Analüütiline keemia II]- tuumamagnetresonantsspektroskoopia (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="relax">[https://www.ucl.ac.uk/nmr/NMR_lecture_notes/L5_3SH_web_shortened.pdf London's Global University – Nuclear Magnetic resonance – relaxation] – MRT relaksatsiooni seletus (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="relax2">[http://www.drcmr.dk/mr Danish Research Center for Magnetic Resonance – A classical explanation of Magnetic Resonance and relaxation] – Taani Magnetresonantsi Teaduskeskuse materjal "Magnetresonantsi ja relaksatsiooni klassikaline seletus" (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="kfilt">[http://www.revisemri.com/tools/kspace/ Reverse MRI – K-space tool] – interaktiivne k-ruumi muutev tööriist (võrdlusena k-ruum ja teisendusel saadav kuvand) (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="YDSJM">[http://www.teslasociety.com/mri.htm A Short History of the Magnetic Resonance Imaging (MRI)] – MRT lühiajalugu (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="bNGxI">[http://www.howequipmentworks.com/physics/medical_imaging/mri/magnetic_resonance_imaging.html How MRI works?] – Lihtne MRT tööpõhimõtte seletus (inglise keeles) (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="scTN8">[http://www.robots.ox.ac.uk/~jmb/lectures/medimanallecture1.pdf Brady M. Basics of MRI. Oxford Univ. 2004] – MRT kokkuvõtlik ülevaade meditsiini valdkonnas, relaksatsiooniaegadega kaalutud kuvandid (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="2cHxn">[http://physics.wustl.edu/classes/SP2013/134/public/lec06.pdf Chang V. k-space and 1D NMR. ''Phys. 134'' 2013:4[ – 1D MRT ja k-ruum (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="8EdMI">[https://www.inkling.com/read/mri-the-basics-hashemi-bradley-lisanti-3rd/chapter-10/image-construction-part-i-slice Hashemi, Ray Hashman Bradley Jr W, Lisanti C. Image construction: Part I (Slice selection). In: MRI: The Basics. 3rd ed. Lippincott Williams & Wilkins; 2010.] – MRT viilu valimine (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="zBcYQ">[http://www.biij.org/2008/1/e15/ Moratal D, Valles-Luch A, Marti-Monmati L, Brummer ME. K-Space Tutorial: An MRI Educational Tool for a Better Understanding of K-Space (and MRI Image Artefacts).; 2008.] – MRT k-ruumi õppetööriist (põhimõte ning k-ruumi mõju kuvandite defektidele) (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="kfilt">[http://www.revisemri.com/tools/kspace/ Reverse MRI – K-space tool] – interaktiivne k-ruumi muutev tööriist (võrdlusena k-ruum ja teisendusel saadav kuvand) (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="123sY">[https://archive.org/details/ChrisMooreMRIk_space_d Moore C. Overview of MRI physics, k-space, and image reconstruction. 2006.] – MRT füüsika, k-ruumi ja kuvandi rekonstrueerimise ülevaade (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
<ref name="mjZN5">[http://cfmriweb.ucsd.edu/ecwong/BE208W08Lec03.pdf UC San Diego School of Medicine – Bioengineering – MRI – Hahn spin echo] – Hahni kajakatse skemaatiline seletus (vaadatud: 30.12.2014)</ref>
*[[Larmori sagedus]]
*[[Magnetresonants]]
*[[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]
 
{{commons|Magnetic resonance imaging|Magnetresonantstomograafia}}
75 728

muudatust