Magnetism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Magnetism''' on [[füüsikaline nähtus|füüsikaliste nähtuste]] kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus [[magnetväli|magnetvälja]] kaudu. Aineid, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale, nimetatakse [[Magneetikud|magneetikuteks]].<ref name="EE" />

 

[[Püsimagnet]]itel on püsiv magnetväli, mida põhjustab [[ferromagnetism]] ja mis on ühtlasi ka tugevaim ja tuntuim magnetismi liik. Magnetväljad mõjutavad kõiki materjale, kuid mõju tugevus on erinev. Mõnda materjali tõmbab magnetväli ligi ([[paramagnetism]]), mõnda tõukab eemale ([[diamagnetism]]) ja teiste puhul on magnetvälja mõju seotud keerulisemate nähtustega (näiteks [[antiferromagnetism]]). Materjale, millele magnetväli avaldab tühist mõju, nimetatakse mittemagnetilisteks. Sellised on näiteks [[vask]], [[alumiinium]], [[gaas]]id ja [[plastik|plast]]. Puhtal [[hapnik]]ul avalduvad magnetilised omadused siis, kui seda [[Vedelik|vedeldumiseni]] jahutada.

 

 

== Magnetismi allikad ==

 

=== Ferromagnetism ===

{{Vaata|Ferromagnetism}}

 

Igal ferromagnetikul on üks kindel temperatuur, Curie temperatuur või [[Curie punkt]], millest kõrgemal temperatuuril kaotab aine oma ferromagnetilised omadused. See juhtub, kuna soojuse tekitatav korratus saavutab ülekaalu energiat alandavate ferromagnetiliste omaduste üle.<ref name="halliday3" />

 

=== Magnetilised domeenid ===

{{Vaata|Ferromagnetiline doomen}}

 

 

Sattudes magnetvälja mõju alla, doomenite piirid nihkuvad ja magneti järgi orienteerunud doomenid kasvavad suuremaks. Kui magnetväli eemaldada, siis ei pruugi doomenite endised piirid taastuda, mis toob kaasa materjali magneetumise: niimoodi tekivad püsimagnetid.<ref name="halliday4" />

 

=== Antiferromagnetism ===

{{Vaata|Antiferromagnetism}}

Erinevalt ferromagneetikutest on antiferromagneetikute valentselektronide magnetmomendid naaberelektronide omadega võrreldes vastassuunalised. Kui kõik aine aatomid on naabriga võrreldes vastassuunaliselt orienteeritud, siis on aine summaarne magnetmoment null ja aine antiferromagnet. Antiferromagneetikud on haruldasemad, kui teistsuguste magnetiliste omadustega materjalid ja esinevad tavaliselt madalate temperatuuride juures. Kõrgemate temperatuuride puhul võivad antiferromagnetid näidata dia- ja ferrimagnetilisi omadusi.<ref name="neel" />

 

=== Ferrimagnetism ===

{{Vaata|Ferrimagnetism}}

Nagu ferromagnetid säilitavad ferrimagnetid magneetumuse ka välise välja mõju puudumisel. Sarnaselt antiferromagnetitega osutavad nende naaberelektronpaaride magnetmomendid vastassuundades. Need kaks omadust ei välista teineteist, sest ideaalse geomeetrilise paigutuse korral on mingil kogumil ühes suunas orienteeritud elektronidel suurem mõju, kui vastassuunas orienteeritud kogumil.<ref name="neel" />

 

=== Elektromagnet ===

{{Vaata|Elektromagnet}}

Elektromagnet on magnet, mille magnetvälja põhjustab elektrivool. Kui vool välja lülitada, kaob ka magnetväli.<ref name="ene" />

 

== Magnetväli ==

{{Vaata|Magnetväli}}

Magnetismi fenomeni vahendab magnetväli.<ref name="saveljev1" /> Elektrivool<ref name="saveljev1" /> või magnet-dipool tekitab magnetvälja ja väli avaldab selle mõjusfääri jäävatele objektidele magnetjõudu.<ref name="saveljev2" /> Magnetism ilmneb alati, kui elektriliselt laetud osakesed liiguvad, näiteks elektrivooluna.<ref name="saveljev1" /> Magnetvälja põhjustab ka elektronide kvantmehaaniline spinn.<ref name="saveljev2" /> Magnetväljas liikuvatele osakestele mõjub [[Lorentzi jõud]].<ref name="saveljev3" />

== Viited ==

{{viited|allikad=

<ref name="saveljev1">Saveljev 1978, lk 89</ref>

<ref name="halliday1">Halliday 2012, lk 870</ref>

<ref name="halliday4">Halliday 2012, lk 878–879</ref>

<ref name="neel">L. Néel, Propriétées magnétiques des ferrites; Férrimagnétisme et antiferromagnétisme, Annales de Physique (Paris) 3, lk 137–198 (1948).</ref>

<ref name="saveljev2">Saveljev 1978, lk 101</ref>

<ref name="saveljev3">Saveljev 1978, lk 114</ref>

}}

 

 

== Välislingid ==

 

[[Kategooria:Magnetism]]