Naksurlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
12. rida:
| sugukond = '''Naksurlased''' ''Elateridae''
}}
'''Naksurlased''' (''Elateridae'') on tugeva kehaga sihvakad [[mardikad]].
'''Naksurlased''' (''Elateridae'') on tugeva kehaga sihvakad [[mardikad]]. Värvuselt hallid, pruunid või mustad, mõned liigid metalse läikega või eredavärvilised. Oma nime on nad saanud omapärasest valmikutele omasest käitumisest: selili olles löövad nad end tugeva tõukega naksatades jalgadele. Nende eesrinna ja keskrinna vaheline ühendus võimaldab end vedrutaoliselt liigutada. Selline naksutamine kaitseb ka võimalike vaenlaste eest. Näiteks võib libeda ja voolujoonelise kehaga naksur ennast naksutades linnu noka vahelt välja libistada. Ohu korral teesklevad naksurid surnut. Nad suruvad jalad ja tundlad tihedalt vastu keha. Tundlate jaoks on neil rindmiku all väikesed vaokesed.
 
'''Naksurlased''' (''Elateridae'') on tugeva kehaga sihvakad [[mardikad]]. Värvuselt hallid, pruunid või mustad, mõned liigid metalse läikega või eredavärvilised. Oma nimeNimetuse on nad saanud omapärasest valmikutele omasest käitumisest: selili olles löövad nad end tugeva tõukega naksatades jalgadele. Nende eesrinna ja keskrinna vaheline ühendus võimaldab end vedrutaoliselt liigutada. Selline naksutamine kaitseb ka võimalike vaenlaste eest. Näiteks võib libeda ja voolujoonelise kehaga naksur ennast naksutades linnu noka vahelt välja libistada. Ohu korral teesklevad naksurid surnut. Nad suruvad jalad ja tundlad tihedalt vastu keha. Tundlate jaoks on neil rindmiku all väikesed vaokesed.
Naksurlaste valmikud elavad peamiselt põõsastel ja rohul. Naksurite vastsed elavad metsakõdus, mädas puidus, mullas ja taimede maa-alustes osades. Munad on naksuritel hallikasvalged. Vastsed on 20- 35 millimeetri pikkused kollakad või pruunid tõugud, kaetud kõva kitiinkestaga, millest ka nende rahvapärane nimetus: '''traatussid'''. Nukud on valged. Emased munevad kevadel kas üksikud munad või väikesed kogumikud mulda ning surevad varsti pärast munemist. Umbes kuu aja pärast kooruvad munadest tõugud. Enamik tõuke areneb mullas 3–5 aastat, läbides selle aja jooksul üheksa kasvujärku. Nukkudest väljunud noormardikad talvituvad mullas.
 
Naksurlaste valmikud elavad peamiselt põõsastel ja rohul. Naksurite vastsed elavad metsakõdus, mädas puidus, mullas ja taimede maa-alustes osades. Munad on naksuritel hallikasvalged. Vastsed on 20- 3520–35 millimeetri pikkused kollakad või pruunid tõugud, kaetud kõva kitiinkestaga, millest ka nende rahvapärane nimetus: '''traatussid'''. Nukud on valged. Emased munevad kevadel kas üksikud munad või väikesed kogumikud mulda ning surevad varsti pärast munemist. Umbes kuu aja pärast kooruvad munadest tõugud. Enamik tõuke areneb mullas 3–5 aastat, läbides selle aja jooksul üheksa kasvujärku. Nukkudest väljunud noormardikad talvituvad mullas.
 
== Põllukahjurid ==