Riikide kadrill: erinevus redaktsioonide vahel

'''Riikide kadrill''' on termin, millega tähistatakse [[Euroopa]] suurjõudude pidevalt muutuvaid liitusid 18. sajandil.

Selle põhieesmärk oli [[Jõudude tasakaal Euroopas|jõudude tasakaalu]] säilitamine Euroopas ning mistahes liidu või riigi liiga võimsaks saamise takistamine. Termin saion omaloodud nimekadrilli samanimelisekui [[Kadrill|tantsu]] järgi, kus tantsijad pidevalt partnereid vahetavad.

Muutuvad liidud olid kaua aega olnud oluline tegur Euroopa poliitikas. Seda nähti tihti kui vastust muutuvatest jõuvahekordadest ja ähvardustest tulenevatele ohtudele. [[16. sajand|16. sajandil]] ningja [[17. sajand|17. sajandi]] alguses pandi Euroopa poliitikas suurim rõhk [[Hispaania]] võimu piiramisele.

Sajandi tesiesteisel poolespoolel vahetas Prantsusmaa Hispaania Euroopa juhtiva võimu positsioonil välja. Nende vastu moodustati Euroopas hulk koalitsioone ning see kulmineerus [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja ajal]] aastatel 1702–1713.

[[Image:Quadrille-Ete-Lebas-ca1820.jpg|pisi|250px|left|Kadrill oli 18. sajandil populaarne tants. Tänu omateatud sarnasusele sellega, kuidas juhtivad riigid partnereid vahetasid, võeti tantsu niminimetus kiireltkasutusele selleka kirjeldamisekspoliitilises kasutusele.tähenduses]]

Kohe sõjajärgsetel aastatel moodustasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, keda peeti vastanduvate koalitsioonide juhtideks, Inglise-Prantsuse liidu, tunnustades selle käiguga seda, et neil oli ajutisi ühiseid huve. JärgnevatelJärgnenud aastatel suutsid nad [[Nelikliidu sõda|nelikliidu sõjas]] lüüa uuesti esile kerkinud Hispaaniat (endist Prantsusmaa liitlast). Hispaania otsis seejärel liitu Austriaga ning selleni jõuti aastal [[1725]].

Aastaks [[1731]] olid Suurbritannia ja Prantsusmaa selgelt teineteisest eemale liikumaskaugenemas. Suurbritannia valitsus alustas diplomaatilise initsiatiivi otsimist Austriaga ning loodi uus Inglise-Austria liit. Hispaania loobus oma sidemetest Austriaga ning lõi lõpuks taaskordtaas liidu Prantsusmaaga.

Ent aastal [[1733]] tundus vastne Inglise-Austria liit ohus olevat kui britid ei suutnud austerlasi [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõjas]] aidata. Abi saamiseks pidi Austria suuresti toetuma Venemaale ning oli sunnitud [[1738]]. aastal sõlmitud rahulepinguga tegema Prantsusmaale suuri järeleandmisi. Selle tulemusena mõistsid britid, et nende poolnenendepoolne mittesekkumine võimaldas Prantsusmaal liiga tugevaks saada.

[[Image:Carte Guerre de Sept Ans Europe.PNG|thumb|280px|Riikide kadrill saavutas oma kõrghetke aastal 1756, mil diplomaatilise revolutsiooni tulemusena moodustati mitmed uued liidud.]]

Aastal [[1740]] ründas esile kerkiv uus jõud Preisimaa Austriat ning ka Suurbritannia ja Prantsusmaa olid peagi sõtta mässitud. Sõda lõppes [[1748]]. aastal patiseisuga, kuid kõige rohkem kaotas sõjas siiski Austria. Vaatamata laiaulatuslikule Suurbritannia poolselesuurele panusele finantseerimiselefinantseerimisel hakkas Austria nende omavahelisse liitu järjest kainemalt suhtuma ning brittidele asendust otsima.

Mõiste hakkas hääbuma [[18. sajand|18. sajandi]] teisesteisel poolespoolel, mil Suurbritannia ja Prantsusmaa said Euroopas domineerivateks jõududeks. Hääbumise oluline faktorpõhjus oli kadrilli võimetus ära hoida [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastase sõja]], kus hukkus rohkem kui miljon inimest, puhkemist. Riigid hakkasid otsima stabiilsemaid ja kestvamaid liitusidliite ning sajandi teise poole üks edukamaid neist oli Prantsusmaa ja Hispaania vaheline [[Bourbonid|Bourbonide]] kokkulepe (tuntakse [[prantsuse keel|prantsuse]] nimega ''Pacte de Famille''), mis suutis [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]] Suurbritannia alistada.

PealePärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]] seati sisse [[Euroopa kontsert|Euroopa kontserdi]] nime kandev foorum, mille eesmärk oli pidada suuremaid sõjalisi konflikte põhjustavate muutuvate liitude loomise asemel riikidevahelisi läbirääkimisi.