'''Uno Leisner''' ([[22. august]] [[1929]] {{kas|[[Tartu]]}} – [[4. märts]] [[1989]] [[Tartu]]) oli eesti arst (günekoloog), arstiteadlane,. [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna dotsent.
Ta lõpetas aastal [[1947]] [[Tallinna 7. Keskkool]]i hõbemedaliga. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1953]] arstina.
Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[Kohtla-Järve]]le peaarsti asetäitjaasetäitjaks ja naistearstinanaistearstiks, kuid samal aastal pääses ta Tartu Kliiniline Haigla sünnitusmajas kliinilisse ordinatuuri, mille ta lõpetas aastal [[1956]]. Aastatel [[1956]]–[[1961]] oli ta Tartu Kliinilise Sünnitusmaja arst, lisaks oli ta aastatel [[1959]]–[[1961]] Tartu Naistenõuandla juhataja. Aastast [[1961]] töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna sünnitusabi- ja günekoloogiakateedris assistendina. Aastal [[1971]] valmis tal kandidaadi väitekiri teemal "Vee-, mineraal- ja valguainevahetuse muutustest abdominaalse keisrilõike korral", mille ta kaitses samal aastal,omandadesning sai [[meditsiinikandidaat|meditsiinikandidaadi]] kraadi. Dotsendikutse sai ta aastal [[1978]] ja oli pärast seda [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna dotsent.
Talt ilmus üle 100 teadusliku publikatsiooni. Ta on loote üsasisese seisundi funktsionaalse diagnostika aluste rajaja [[Tartu]]s, aastal [[1983]] rajas ta kateedri baaskliiniku juurde funktsionaaldiagnostika kabineti.
Dr. Uno Leisner suri aastal [[1989]] [[Tartu]]s kopsuvähi tagajärjel, ta on maetud Tartu Raadi [[Vana-Jaani kalmistu]]le.
== Isiklikku ==
13. rida:
== Kirjandus ==
* Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 775.
