Erinevus lehekülje "Looded" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  2 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
{| border=0 cellpadding=1 cellspacing=0 align=right
|- align=center
|[[ImagePilt:Bay of Fundy High Tide.jpg|thumbpisi|160px|Tõus Fundy lahes.]]
|[[ImagePilt:Bay of Fundy Low Tide.jpg|thumbpisi|160px|Mõõn Fundy lahes.]]
|}
 
'''Looded''' on [[taevakeha]] kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade [[gravitatsioon]]ilise külgetõmbe koosmõjud.
 
Enamasti peetakse loodete all silmas [[Maa (planeet)|Maa]] ning eriti [[maailmameri|maailmamere]] kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka '''tõusuks''' ja '''mõõnaks''', vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Loodejõud mõjuvad ka maakoorele aga selle moonutused on võrreldes veemasside muutustega vähemärgatavad.
 
Peamiselt tekitavad Maal loodeid [[Kuu]] ja [[Päike]], kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll ca 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Loodeid põhjustava jõu suurus oleneb sellest kui palju gravitatsiooniline mõju suurus erineb taevakeha erinevatel külgedel. Maa Kuupoolsel küljel on see suurem kui Kuust eemal oleval küljel. Päikese kaugus maast on sedavõrd suur, et tema gravitatsiooni mõju erinevus Maa eri külgedel on palju väiksem. Siit tuleb Kuu ülekaal tõusude ja mõõnade põhjustajana. Loodeid põhjustav jõud on seda suurem, mida suurem on gravitatsioonijõu muutumine Maa eri külgedel. Gravitatsioonijõust (<math>F = G \frac{m_1m_2}{r^2}</math>) tuleb võtta tuletis. Saame valemi:
 
<math>
Kuu ja Päikese põhjustatud looded on [[perioodilisus|perioodilised]] ja nende [[periood]] on kõikjal samasugune. (Kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas). Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel, siis nende mõjud liituvad pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ja tõusu ja mõõna amplituudid on vähenevad.
 
Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel.
 
[[FilePilt:Field tidal.svg|thumbpisi|300px| Joonisel on Maa pind kujutatud sinise ringina. Kuu asub paremal, joonisest väljaspool (satellite). Vektorid on Kuu gravitatsioonivälja erinevast mõjust tingitud jõuvektorid, mis mõjuvad Maa pinnal, põhjustades loodeid. Kuupoolsel küljel (Kuu on [[Seniit|seniidis]]) esineb tõus. Samuti on tõus Maakera vastasküljel kui Kuu on [[nadiir]]is. Seal on Kuu mõju väikseim ja tsentrifugaaljõud selle võrra suurem. Kuu sihiga ristiolevates osades on mõõn. Joonis on piltlik, mõõtkava ei vasta tegelikkusele.]]
 
Tugevaimad looded esinevad [[ookean]]ide rannikutel. Suurima ulatusega looded on [[Fundy laht|Fundy lahes]], kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. [[Sisemeri|Sisemeredes]] on looded nõrgemad.
 
==Kirjandus==
* Pealkiri: Põhjanael. Retk tähtede maailma. Autor Heikki Oja. Soome keelest tõlkinud Peep Kalv. kirjastus 2001. ISBN: 9985680847 (lk 64-65)
* Universum. Koostanud-toimetanud Rein Veskimäe. Ajakiri [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 1997. ISBN: 9985-9151-0-0 (lk 280-282)
 
== Välisallikad ==
*[[Loodete lainetus]]
*[[Kõrgvesi]]
 
 
[[Kategooria:Okeanograafia]]
75 972

muudatust