Lihtdestillatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Simple chem distillation.PNG|300px|thumbpisi|Laboratoorne lihtdestillatsiooni seade.]]

Destillatsiooni põhimõte. Kui vedelike segu soojendatakse keemiseni, siis vedeliku pinna kohal oleva [[aur]]u koostis (komponentide sisaldus) erineb vedeliku koostisest. Kui nüüd [[aurufaas]] eraldada ja jahutada, s.t. [[kondensatsioon|kondenseerida]] vedelikuks, siis selles on kergemini [[lenduvus|lenduvat]] (madalamal keevat) komponenti rohkem kui destillatsiooniks võetud algsegus.

Lihtdestillatsiooni kasutatakse selliste segude eraldamiseks, mille komponentide keemistemperatuuride vahe on suurem kui 100º °C. Samuti on lenduvate ja mittelenduvate ainete segu kergesti lahutatav just lihtdestillatsioonil. Seejuures ei tohi destilleeritavate vedelike keemistemperatuur olla liiga kõrge, et aine destillatsiooniprotsessis ei laguneks.

Destillatsiooniseadme põhielemendid on (vaata joonist): 1 – soojusallikas, 2 – destillatsiooni kolb, 3 – destillatsiooni pealis, 4 – [[termomeeter]], 5 – [[Liebigi jahuti]] (kondensaator), 6 – jahutusvee sisend, 7 – jahutusvee väljund, 8 – destillaadi vastuvõtja, 9 – ühendus vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip). Kui destilleeritakse kõrgemal temperatuuril keevaid aineid, võib vesijahuti asendada õhkjahutiga (keemistemperatuurid 150–160º °C).

Destilleeritava ainega täidetakse 2/3 kolvi ruumalast. [[homogeenne|Homogeensetele]] segudele võib keemise ühtlustamiseks lisada „keedukivi“"keedukivi", mis võib olla näiteks väike teravate servadega [[portselan]]itükike.

Kui destilleeritakse sademelt, tuleb kuumutamisega olla eriti ettevaatlik, et vältida tõukelist keemist („purtsumist“"purtsumist").