Kvantarv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →Elementaarosakeste kvantarvud: pisitoimetamine |
||
23. rida:
* [[spinn]] (s), mille alusel jagatakse elementaarosakesed [[fermion]]ideks (spin on poolarvuline) ja [[boson]]iteks. [[Elektron]] spinniga –½ või ½ on fermion ja [[footon]] spinniga 1 on boson;
* [[elektrilaeng]] (Q), mis on [[elementaarlaeng]]u (e) kordne ning võib olla kas positiivne või negatiivne. Elektrilaeng saab olla ainult nendel osakestel, mille seisumass on nullist suurem. [[Kvark]]ide elektrilaeng on e/3 kordne. Elektrilaeng on jääv suurus;
* [[barüonlaeng]] (B), mis iseloomustab [[barüon]]e. Kõigil barüonidel (näiteks [[prooton
* [[leptonlaeng]]ud (L), mis iseloomustavad [[lepton]]eid. Leptonlaenguid on kolm (L<sub>e</sub>, L<sub>μ</sub> ja L<sub>τ</sub>) ning igaüks neist määratleb ühe [[leptonpaar]]i. Näiteks L<sub>e</sub> väärtusega 1 on [[elektron]] ja [[elektronneutriino]] ja väärtusega –1 on [[positron]] ning antielekronneutriino. Leptonlaengu võimalikud väärtused on –1, 0 ja 1 ning see on jääv suurus;
* [[paarsus]], mis määrab osakese peegelsümmeetria olemasolu. Paarsus võib olla kas 1 või –1 ning ta on multiplikatiivne kvantarv. Paarsused on:
36. rida:
** [[tipusus]] (T) (ingl ''topness'') mis on [[t-kvark|tipukvargil]] 1 ja antitipukvargil –1. Kõigil teistel kvarkidel on tipusus 0;
* [[värvilaeng]], mis iseloomustab kvarke ja [[gluuon]]eid. Kvarkide värvilaeng võib olla kas punane, roheline või sinine. Antikvarkide värvilaengud on vastavalt antipunane, antiroheline ja antisinine. Iga kvark ja antikvark võib omada ühte värvilaengut. Gluuon omab korraga värvi- ja antivärvilaengut.
[[Kategooria:Kvantfüüsika]]
| |||