Keemiline valem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
4. rida:
|<center>[[Alumiiniumsulfaadi]]<br />keemiline valem<br/> </center>
|}
'''Keemiline valem''' on [[keemiline element|keemiliste elementide]] sümbolitest koosnev avaldis [[keemiline aine|keemilise aine]] [[kvalitatiivne koostis|kvalitatiivse]] ja [[kvantitatiivne koostis|kvantitatiivse koostise]] märkimiseks. Keemilisi valemeid kasutatakse ainete tähistamiseks ja keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks [[reaktsioonivõrrand]]ite abil.
 
[[Molekul]]i [[atomaarne koostis|atomaarse koostise]], see tähendab [[aatom]]ite liigi ja arvu näitamiseks kasutatakse [[empiiriline valem|empiirilist valemit]] ja [[molekulivalem]]it (molekulvalemit, molekulaarvalemit). Näiteks [[metaan]]i, mille molekul koosneb 1 [[süsinik]]u ja 4 [[vesinik]]u aatomist, valem on CH<sub>4</sub>. [[Kaltsiumkloriid]]i valem on CaCl<sub>2</sub>. Nende ainete empiirilised ja molekulivalemid on kokkulangevad. Empiiriline valem saadakse aine [[elementanalüüs]]i andmete põhjal ja see näitab erinevat liiki aatomite suhtelist sisaldust molekulis, see tähendab elementide suhet aines. Seevastu molekulivalem annab juba igale elemendile vastavate aatomite tegeliku arvu ühes molekulis. Nagu näha alljärgnevast tabelist, on empiirilised ja molekulivalemid erinevad näiteks [[benseen]]i ja [[glükoos]]i korral. Kuid molekulivalemid [[isomeerid]]e korral on kokkulangevad, näiteks [[1-buteen|1-]] ja [[2-buteen]]il C<sub>4</sub>H<sub>8</sub> ning [[etanool]]il ja [[dimetüüleeter|dimetüüleetril]] C<sub>2</sub>H<sub>6</sub>O.
[[FilePilt:Isobutane-numbered-2D.png|thumb|rightpisi|100px|[[Isobutaan]]i struktuurivalem]]
 
Tabel. Ainete molekuli- ja empiirilised valemid
36. rida:
| CH<sub>2</sub>O
|}
 
 
[[Ioon]]ide valemites tähistatakse [[elektrilaeng]] [[ülaindeks]]iga, näiteks Na<sup>+</sup> või Cu<sup>2+</sup> või sulfaatioon SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>. Mõne ühendi puhul on tavakasutuses valem, mis ei kajasta ühendi struktuuri. Näiteks [[väävelhape|väävelhappe]] valem on H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>, kuigi selle molekulis ei esine H–S sidemeid.
 
Et aine molekul on ruumiline dünaamiline süsteem, on peale aatomite liigi ja arvu molekuli omadusi määravateks faktoriteks veel aatomite omavaheline seostatus ([[keemiline side|sidemed]]) ja aatomite paigutus üksteise suhtes. Nende aspektide näitamiseks kasutatakse [[struktuurivalem]]eid, kus aatomitevahelisi keemilisi sidemeid tähistavad kriipsud. Struktuurivalem näitab [[molekul]]i moodustavate [[aatom]]ite vastastikust asetust, aatomitevaheliste [[keemiline side|keemiliste sidemete]] iseloomu ja ka aatomite [[osalaeng]]uid.
 
[[Orgaanilised ühendid|Orgaaniliste ühendite]] struktuurivalemeid kirjutatakse enamasti ratsionaalsel kujul: lihtsustatud struktuurivalemiga ehk kondenseeritud struktuuriga (näiteks [[etanool]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH või [[dimetüüleeter]] CH<sub>3</sub>OCH<sub>3</sub> või ''n''-[[pentaan]] CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>CH<sub>3</sub>
47. rida ⟶ 46. rida:
{| align="center" class="wikitable"
|-
|[[ImagePilt:Pentane-2D-Skeletal.svg|100px]]
|[[ImagePilt:2-methylbutane-2D-skeletal.svg|100px]]
|[[FilePilt:Neopentane-2D-skeletal.png|80px]]
|-
| ''n''-[[Pentaan]]
55. rida ⟶ 54. rida:
| [[Neopentaan]]
|}
 
 
[[Orgaaniline keemia|Orgaanilises keemias]] kasutatakse mitmesuguseid modifitseeritud struktuurivalemeid, näitamaks [[keemiline ühend|ühend]]i spetsiifikat teatud kontekstis. Ainete [[homoloogiline rida|homoloogiliste ridade]] ja [[polümeerid]]e valemites näidatakse sulgudes korduva lüli koostis ja lülide arv [[alaindeks]]ina. Näiteks CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> tähistab normaalsete [[alkaanid]]e homoloogilist rida (kus n = 1,2,3, …) või [[polüetüleen]]i (kus n>1000).
 
[[FilePilt:Milchsäure Enantiomerenpaar.svg|thumb|rightpisi|[[piimhape|S-piimhappe]] (vasakul) ja R-piimhappe (paremal) molekulid ei ole ühitatavad, need on üksteise suhtes [[peegelisomeerid]].]]
Ruumiliste isomeeride ([[enantiomeerid]]e ehk peegelisomeeride) struktuurivalemites näidatakse tasapinna suhtes ette (kolmnurgaga tähistatud side) ja taha (katkestustega märgitud side) paigutuvad aatomid (vaata kõrvalolevat joonist).
 
Kokkuleppeliselt on orgaanilises keemias kasutusel kindlad sümbolid enamesinevate aatomirühmade ([[asendusrühm]]ade) tähistamiseks. Mõned näited:
 
Kokkuleppeliselt on orgaanilises keemias kasutusel kindlad sümbolid enamesinevate aatomirühmade ([[asendusrühm]]ade) tähistamiseks. Mõned näited:
 
[[metüülrühm|Me]] = CH<sub>3</sub>– ; [[etüülrühm|Et]] = CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>– ; [[bensüülrühm|Bn]] = C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>CH<sub>2</sub>– ; X = [[halogeenid|halogeeni]] aatom ; R = [[alküülrühm]], ka igasugune [[asendusrühm]]. Nii saab kirjutada järgmisi valemeid: MeOH = [[metanool]]; Et<sub>2</sub>O = [[dietüüleeter]]; BnX = [[bensüülhalogeniidid]]; RCOOH = [[karboksüülhapped]].
 
Kokkuleppeliste sümbolite kasutamine on kõige enam kasutusel koos [[skelettstruktuur]]idega.
 
 
==Vaata ka==