Jõud: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jõud''' on [[keha]]le suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema [[liikumine|liikumise]] iseloomu ja/või tema [[kuju]]. Mehaanikas on jõud kehade vastastikuse mõju mõõduks. Jõud on [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] suurus, mis tähendab, et tal on

# rakenduspunkt.

[[Newtoni teine seadus|Newtoni teise seaduse]] järgi on kehale mõjuv jõud [[võrdelisus|võrdeline]] keha [[mass|massi]]i ning [[kiirendus|kiirenduse]]e korrutisega.

Jõu [[mõõtühik]] [[SI-süsteem]]is on [[njuuton]] (N). Jõud 1 N annab kehale, mille [[mass]] on 1 [[Kilogramm|kg]], kiirenduse 1  m/s².

Jõu projektsioon teljel on [[skalaarne suurus]], mis võrdub jõu algus- ja lõpp-punkti projektsioonide vahelise lõigu pikkusega, võetuna vastava märgiga. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek [[Vektor|vektorivektor]]i alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks, kui see toimub teljega vastupidises suunas.

Jõusüsteemiks nimetatakse [[Staatika|staatikasstaatika]]s [[Absoluutselt jäik keha|kehale]] mõjuvate jõudude kogumit.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|Pealkiri=Staatika|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Jõusüsteeme jaotatakse:

* Koonduv jõusüsteem —– koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.

* Paralleeljõudude süsteem —– paralleeljõudude süsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged on [[Paralleelsus|paralleelsed]].

* Üldine jõusüsteem —– jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks.

* Tasapinnaline jõusüsteem —– tasapinnalisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged asuvad ühel ja samal tasandil.

* Ruumiline jõusüsteem —– ruumilisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged ei asu ühel ja samal tasandil.