Redaktsioon: 1. veebruar 2015, kell 21:55 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3544 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2019, kell 09:13 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
13. rida: Igal juhtmel, [[pool]]il jm juhtival kontuuril on teatav induktiivsus, sest neid läbiva vooluga kaasneb alati magnetväli: :<math>\Phi = L\,I.</math> Siin on induktiivsus ''L'' võrdetegur [[magnetvoog~~\|magnetvoogu~~]]u Φ põhjustava [[elektrivool\|voolu]] ''I'' vahel. Induktiivsus avaldub võimena takistada [[eneseinduktsioon]]i tõttu voolu muutumist. Näiteks mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt alalisvool sisselülitamise järel poolis tugevneb. Vahelduvvooluahelas suureneb koos induktiivsuse ja [[sagedus]]ega pooli [[induktiivtakistus]]. 21. rida: Valemist tuleneb, et induktiivsus on arvuliselt võrdne induktsiooni elektromotoorjõuga (voltides) [[vooluring]]is, milles vool muutub kiirusega üks [[amper]] sekundis. ~~[[Eneseinduktsioon]]il~~Eneseinduktsioonil põhineva induktiivsuse kohta kasutatakse mõnikord ka nimetust eneseinduktiivsus ehk endainduktiivsus (tähis ''L''). Juhul kui voolu muutus ühes kontuuris (näiteks trafo mähises) indutseerib [[vastastikune induktsioon\|vastastikuse induktsiooni]] teel elektromotoorjõu ka teises kontuuris (teises mähises), on tegemist vastastikuse induktiivsusega. Vastastikuse induktiivsuse tähis on ''M'' või ''L''<sub>mn</sub> , mõõtühik ikka [[henri]]. Induktiivsus sõltub elektrijuhtide mõõtmetest ja kujust, ~~[[magnetvoog\|~~magnetvooga]] ahelduvate keerdude arvust ning keskkonna [[magnetiline läbitavus\|magnetilisest läbitavusest]], vastastikune induktiivsus lisaks juhtide omavahelisest kaugusest ja asendist. Induktiivsuse arvutusvalemeid vt [[Induktiivpool]].▼ ▲Induktiivsuse arvutusvalemeid vt [[Induktiivpool]]. == Vaata ka == [[Eneseinduktsioon]] [[Vastastikune induktsioon]] *[[Induktiivpool]]

Induktiivsus: erinevus redaktsioonide vahel