Front: erinevus redaktsioonide vahel

Erinevateks omadusteks on peamiselt [[temperatuur]] ja [[õhuniiskus|niiskusesisaldus]], lisaks [[rõhu]] [[gradient]], [[tuul|tuule]]e kiirus ja suund ning [[pilved]] ja [[sademed]]. Front on maapinna suhtes kaldu ning soe/soojem õhk asub külma/jahedama õhu peal. Frondi lähenemisel või üleminekul paikkonnast [[ilm]] muutub.<ref name="Universum valguses ja vihmas" /> Kui madalama temperatuuriga õhumass on aktiivsem, s.t tungib peale, siis on frontaalpind väiksema kaldega või püstisem, tekib soojem tõusev õhuvool ja esineb [[äike]]st. Soojema õhumassi pealetungist annavad esmalt märku kiudpilved, neile järgnevad tihedamad kõrgpilved ja lõpuks madalad pilved.

Frondi lõikumine maapinnaga annab [[ilmakaart|ilmakaardil]] joone, mida kutsutakse [[frontaaljoon|frontaaljooneks]]eks.<ref name="Universum valguses ja vihmas" />

Frondid jaotatakse '''klimatoloogilisteks''' ja '''atmosfäärseteks frontideks'''. Klimatoloogilised frondid on arktiline ja polaarne front ning troopiline konvergentsi vöönd. Atmosfäärsed frondid jagunevad omakorda soojadeks, külmadeks, sekundaarseteks, okuldeerunud ja statsionaarseteks frontideks. <ref name="Meteoroloogia" />

Klimatoloogilised frondid on suuremõõtmelised frondid, mis eraldavad [[arktiline õhumass|arktilist]], [[polaarne õhumass|polaarset]], [[troopiline õhumass|troopilist]] ja [[ekvatoriaalne õhumass|ekvatoriaalset õhumassi]]. Nendes eraldusvööndites on õhumasside omaduste muutused kõige järsemad. <ref name="Meteoroloogia" />

* [[Troopiline konvergents|troopilise konvergentsi vöönd]] – eraldab [[troopiline õhumass|troopilist]] ja [[ekvatoriaalne õhumass|ekvatoriaalset]] õhku. <ref name="Meteoroloogia" />

Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt [[aastaajad|aastaajale]] – kui põhjapoolkeral on [[suvi]], liiguvad kõik klimatoloogilised frondid põhja poole, kui [[talv]], siis lõuna poole. <ref name="Meteoroloogia" />

Klimatoloogilistest frontidest on Euroopale tähtsaim [[polaarfront]], millega on seotud kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus. Väikestel [[laiuskraad|laiuskraadidel]]idel, [[ekvatoriaalne õhumass|ekvatoriaal-]] ja [[troopiline õhumass|troopikaõhu]] vahel, enamasti frontaalseid ilmasikunähtusi ei esine. <ref name="Universum valguses ja vihmas" />

Atmosfäärsed frondid on väiksemate mõõtmetega eraldusvööndid erinevate omadustega [[õhumass|õhumasside]]ide vahel. Atmosfäärsed frondid jaotatakse:

*statsionaarseteks frontideks (väheliikuv front). <ref name="Meteoroloogia" />

Pealetungiva sooja õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse soojaks frondiks. Soe front liigub aeglaselt (harilikult 20–30 &nbsp;km/h) ning tõuseb külma õhu kohale väikse kaldega (keskmiselt iga 150 m kohta mööda aluspinda 1 m). <ref name="Meteoroloogia" />

Sooja frondi lähenemine on varakult märgatav, sest sellega kaasnevad kihilise ehitusega [[pilved]], mis asuvad frondijoone ees. Pilvedesüsteem võib ulatuda 700–800 &nbsp;km-ni. Esmalt ilmuvad taevasse [[kiudpilved]] (Cirrus), mis muutuvad peagi [[kiudkihtpilved|kiudkihtpilvedeks]]eks (Cirrostratus). Mõne tunni jooksul tihenevad [[kiudkihtpilved]] [[kõrgkihtpilved|kõrgkihtpilvedeks]]eks (Altostratus). [[Kõrgkihtpilved|Kõrgkihtpilvedega]]ega võivad saabuda esimesed [[sademed]]. Edasi muutuvad [[kõrgkihtpilved]] peagi madalal (150–200 m kõrgusel) asuvateks ning [[laussadu|laussademeid]] andvateks [[kihtsajupilved|kihtsajupilvedeks]]eks (Nimbostratus). Sademete ala ulatus on keskmiselt 200–300 &nbsp;km. <ref name="Meteoroloogia" />

Sooja frondi lähenemisel hakkab [[õhurõhk]] aeglaselt langema, [[tuul]] tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub oma algsest liikumissuunast veidi vasakule. <ref name="Meteoroloogia" />

Sooja frondi saabumisega kaasneb [[talv|talvel]]el ja [[suvi|suvel]] erinev [[temperatuur|temperatuuri]]muutusimuutus. [[Pilved|Pilvede]]e saabumise ning tihenemisega [[Päike|päikesepäike]]se soojendav mõju väheneb ja [[suvi|suvel]] hakkab seetõttu [[temperatuur]] langema. [[talv|TalvelTalv]]el [[temperatuur]] aga tõuseb. <ref name="Meteoroloogia" />

Soojal frondil sajab tihti lausvihma. Talvisel ajal sajab lund ning tuiskab, võib tekkida ka jäidet (alajahtunud veepisad langevad maapinnale ja jäätuvad kohe). <ref name="AKYpa" />

[[äike|ÄikestÄike]]st sooja frondiga tavaliselt ei esine, kuid seda võib harvadel juhtudel põhjustada [[tsüklon|tsükloni]]i sooja sektorit täitev mereline [[troopiline õhk]], milles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Sooja frondi [[äike]] esineb peamiselt öösel. <ref name="Meteoroloogia" />

[[ilmakaart|IlmakaartidelIlmakaart]]idel märgitakse soe front punase joonega. Joonel on poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. <ref name="Meteo" />

Pealetungiva külma/jahedama õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse külmaks frondiks. Külm front liigub kõikidest teistest frontidest suurema kiirusega, kuid selle saabumine ei ole nii vara märgatav, sest pilvemass liigub peamiselt frondi taga. Külmem õhk liigub/poeb soojema [[õhumass|õhumassi]]i alla ja soe õhk on sunnitud kiiresti tõusma, seetõttu on külma frondi kalle tunduvalt suurem kui soojal frondil (80–150 m kohta maapinnal 1 m tõusu). <ref name="Meteoroloogia" />

Külma frondiga kaasneb kiire [[ilm|ilma]]a muutus, esinevad puhangulised [[tuul|tuuled]]ed, [[konvektsioon]], [[äike]] ja hoogsademed. [[pilved|PilvedePilved]]süsteemesüsteem on palju kitsam kui soojal frondil. <ref name="ilm" />

[[ilmakaart|IlmakaartidelIlmakaart]]idel märgitakse külm front sinise joonega. Joonel on kolmnurga kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. <ref name="Meteo" />

'''Esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front''' kujutab pilvedesüsteemi poolest tagurpidi sooja fronti, sest kõigepealt ilmuvad teavasse [[kihtsajupilved]] (Nimbostratus), seejärel muutuvad [[pilved]] üha kõrgemaks – [[kõrgkihtpilved|kõrgkihtpilvedeks]]eks (Altocumulus). Viimasena tulevad [[kiudkihtpilved]] (Cirrostratus) ja [[kiudpilved]] (Cirrus). <ref name="Meteoroloogia" />

Esimest liiki külma frondi liikumise kiirus on suurem (30–40 &nbsp;km/h) kui soojal frondil, pilvesüsteemi laius on kuni 300 &nbsp;km, [[sademed]] esinevad kuni 200 &nbsp;km-l. [[Pilved]] ulatuvad [[suvi|suvel]] 6000–10 000 m kõrguseni, [[talv|talvel]]el 4000–5000 m kõrguseni. <ref name="Meteoroloogia" />

[[talv|TalvelTalv]]el kaasnevad aeglaselt liikuva külma frondiga põhiliselt [[laussadu|laussademed]], kuid [[suvi|suvel]] võib sellel frondil areneda ka [[rünksajupilv|rünksajupilvi]]i (Cumulonimbus) ja [[äike|äikest]]st. <ref name="ilm" />.

Frondi saabumisel langeb kiiresti [[õhurõhk]] ja [[temperatuur]], tugevneb [[tuul]] ning muutub puhanguliseks. Pärast frondi lahkumist muutub tuulesuund järsult paremale. <ref name="ilm" />.

'''Teist liiki ehk kiiresti liikuva külma frondi''' korral sunnib kiiresti liikuv külm õhk sooja õhu järsult tõusma. Sooja õhu kiirel tõusmisel arenevad võimsad [[rünksajupilved]] (Cumulonimbus), mis annavad tugevaid sajuhoogusid, esineb [[äike]] ja tugev [[tuul]]. Võib sadada [[rahe|rahet]]t ning esineda [[pagi|pagisid]]sid, [[tromb|trombe]]e või [[vesipüks|vesipükse]]e. <ref name="Meteoroloogia" />

Teist liiki külma frondi liikumiskiirus on keskmiselt 50–60 &nbsp;km/h ning pilvesüsteemi laius kitsas – 20–30 &nbsp;km. <ref name="Meteoroloogia" />

Kiiresti liikuva külma frondi saabumisel langeb [[õhurõhk]], [[temperatuur]] ja [[õhuniiskus]] järsult. Pärast frondi lahkumist tõuseb [[õhurõhk]] niisama kiiresti ning [[tuul]] pöördub paremale. <ref name="Meteoroloogia" />

Sekundaarsed ehk teisesed külmad frondid kujutavad endast kitsamaid [[pilved|pilvede]]e ja [[sademed|sademete]] ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külmema õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini, moodustubki sekundaarne front. <ref name="Meteoroloogia" />

Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20–30 &nbsp;km, [[sademed]] esinevad kuni 10 &nbsp;km-l ning [[pilved]] ulatuvad [[talv]]el 2000–3000 m kõrgusele, [[suvi|suvel]] kõrgemale. <ref name="Meteoroloogia" />

Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid [[lumesadu|lume-]] ja [[lörts]]isadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved ([[rünksajupilved]] – Cumulonimbus), võib esineda [[äike|äikest]]st.

Okludeerunud front ehk oklusioonifront (nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast ''occludere'', mis tähendab "sulgema, sulguma") on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline [[pilved|pilvede süsteem]]. <ref name="Meteoroloogia" />

[[Pilt:Front occlus trowal en.png|pisi|Soe okludeerunud front paremal. Külm okludeerunud front vasakul.]]

'''Soe okludeerunud front''' tekib, kui külm front jõuab soojale frondile järele, kuid kõige ees liigub väga külm õhk. Sooja tüüpi okludeerunud frondid esinevad peamiselt külmal [[aastaaeg|aastaajal]]. [[Pilved]] järgnevad üksteisele nagu soojal frondil ning põhjustavad [[laussadu|lausvihma]], -lund või -lörtsi. [[Õhurõhk]] langeb, [[tuul]] tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub vasakule. [[Sademed|Sademeid]] esineb 100–200 &nbsp;km. <ref name="Meteoroloogia" />

'''Külm okludeerunud front''' tekib, kui soojale frondile jõuab järgi väga külm õhk, kuid kõige ees liigub vähem külm õhk. Külma tüüpi okludeerunud frondid esinevad peamiselt soojal [[aastaaeg|aastaajal]]. Ka külmal okludeerunud frondil esinevad algselt samad pilved, mis soojal frondil, kuid erinevuseks on tagant tulev suure kiirusega liikuv eriti külm õhk, mis sunnib sooja õhu kiiresti üles tõusma. Üles on sunnitud tõusma ka frondi ees liikunud vähem külm õhk. Selletõttu arenevad võimsad rünksajupilved sooja õhu sees. Esineb [[äike|äikest]]st, [[rahe]] ja tormituult. [[Sademed|Sademeid]] on keskmiselt 100 &nbsp;km laiuses. <ref name="Meteoroloogia" />

Kohta aluspinnal ja [[Ilmakaart|ilmakaardil]], kus soe ja külm front liituvad nimetatakse [[oklusioonipunkt|oklusioonipunktiks]]iks. Selles punktis on ilmastikutingimused kõige keerulisemad. <ref name="Meteoroloogia" />

[[ilmakaart|IlmakaartidelIlmakaart]]idel märgitakse okludeerunud front lilla joonega. Joonel vahelduvad kolmnurgad ja poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. <ref name="Meteo" />

Statsionaarseks frondiks nimetatakse fronti, mis liigub väga aeglaselt või seisab peaaegu paigal. Selline front tekib, kui front osutub paralleelseks [[isobaar|isobaaridega]]idega või on nende suhtes väikse nurga all. <ref name="Meteoroloogia" />

Statsionaarsed frondid ei ole öösel kergesti märgatavad, kuid päeval on selliste frontide kohal vertikaalarenguga pilvede vööndid. <ref name="Meteoroloogia" />

Statsionaarne front on ilmakaardil märgitud joonega, kus vahelduvad sinised kolmnurgad ja punased poolringid, mis asuvad erineval poolel joont. <ref name="Meteo" />