Erinevus lehekülje "Ferromagnetism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
 
:''Mitte segamini ajada [[Ferrimagnetism]]iga; ülevaateks vaata [[Magnetism]].''
 
[[Pilt:MagnetEZ.jpg|pisi|[[Alnico]] raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks.]]
 
[[Pilt:MagnetEZ.jpg|pisi|[[Alnico]] raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks.]]
'''Ferromagnetism''' on baasmehhanism, millega teatud [[materjal]]id (näiteks [[raud]]) moodustavad [[püsimagnet]]eid või tõmbuvad [[magnet]]itega. [[Füüsika]]s eristatakse mitut erinevat tüüpi [[magnetism]]i. Ferromagnetism (koos [[ferrimagnetism]]iga) <ref name="Rjtab" /> on kõige tugevamat tüüpi ja see on ainuke tüüp, mis tekitab küllalt tugevaid jõudusid, et neid tunda. Muud ained reageerivad nõrgalt [[paramagnetism]]i ja [[diamagnetism]]i poolt tekitatud magnetilistele väljadele. Nende väljade jõud on nii nõrgad, et neid saab kindlaks teha ainult tundliku aparatuuriga laboratooriumis.
 
Igapäevane näide ferromagnetismist on külmkapimagnet, mida kasutatakse märkmete hoidmiseks külmkapi uksel. Magneti ja ferromagneetiku vaheline tõmme on "magnetismi esimene ilmne omadus antiikmaailmale ja meile tänapäeval".<ref name="bozorth" />
 
Püsimagnetid (materjalid, mida saab magnetiseerida välise [[Magnetväli|magnetvälja]] poolt ja mis püsivad magnetiseerunud pärast välise välja eemaldamist), on kas ferromagneetikud või ferrimagneetikud, nagu ka materjalid, mis nähtavalt nende poole tõmbuvad. Üksikud ained on ferromagneetikud. Neist tuntumad on raud, [[nikkel]], [[koobalt]] ja suurem osa nende sulameid, mõned haruldaste [[muldmetallid|muldmetallide]]e ühendid ja mõned looduslikult esinevad mineraalid nagu magnetiseerunud [[magnetiit]].
 
Ferromagnetism on väga tähtis tööstuses ja modernses tehnoloogias ning on aluseks paljudele elektrilistele ja elektromehaanilistele seadmetele nagu näiteks [[elektromagnet]]id, [[elektrimootor]]id, [[elektrigeneraator]]id, [[transformaator]]id ja magnetsalvestuses nagu näiteks [[magnetofon]]id ja [[kõvaketas|kõvakettad]].
 
===Magnetilised domeenid===
[[Pilt:Electromagnetic dynamic magnetic domain motion of grain oriented electrical silicon steel.gif|thumbpisi|Teraliselt orienteeritud elektrilise terase dünaamiline magnetiliste domeenide elektromagnetiline liikumine]]
[[Pilt:Non Oriented Electrical Silicon Steel.png|thumbpisi|Ilma orientatsioonita teralise terase domeenide orientatsioonid pildistatud magnetilis-optilise sensoriga ja polariseeriva mikroskoobiga]]
[[Pilt:Magnetic domains of non oriented silicon or electrical steel.png|thumbpisi|Mitteorienteeritud elektrilise terase magnetilised domeenid (salvestatud CMOS-MagView'ga)]]
[[Pilt:Weiss-Bezirke1.png|thumbpisi|Metalli pinna [[Kerri mikrograaf]], mis näitab magnetilisi domeene. Rohelised ja punased triibud mikrokristallide terade sees on domeenid. Punaste domeenide magnetväli on vastupidine roheliste domeenide magnetväljast]]
Eelneva põhjal võiks öelda, et kõik ferromagneetikud peaksid omama tugevat magnetvälja, kuna kõik spinnid on joondunud, kuid raud ja teised ferromagneetikud on tihti "mittemagneetunud" olekus. Selle põhjuseks on ferromagneetikust materjali jagunemine väikesteks "magnetilisteks domeenideks".<ref name="Feynman" />
 
Sellepärast madalaimas energeetilises olekus omab ("mittemagneetunud") rauatükk väikest magnetvälja või ei oma seda üldse. Küllalt tugevas välises magnetväljas hakkavad domeenide seinad liikuma nii, et järjest rohkem dipoole oleks joondatud välise väljaga. Välise välja eemaldamisel jäävad domeenid joondunuks, tekitades oma magnetvälja materjali ümbrusse, materjal muutus püsimagnetiks. Domeenid ei lähe algolekusse tagasi välise välja eemaldamisel, kuna domeenide seinad kinnistuvad kristallvõre defektidesse, säilitades paralleelse suuna. Seda näitab [[Barkhauseni efekt]]: magnetiseerivat välja muutes magneetumus muutub paljude väikeste hüpetena, domeeni seinad mööduvad järsult defektidest.
 
Magneetumust funktsioonina välisest väljast kirjeldab [[Hüsterees|hüstereesisilmushüsterees]]isilmus. Kuigi üheselt joondunud domeenid ferromagneetikus ei ole minimaalse energiaga olek, on see metastabiilne ja saab püsida pikka aega. Näiteks [[magnetiit]] mere põhjas, mis on säilitanud magneetumuse miljoneid aastaid.
 
Tugevaimate püsimagnetite jaoks kasutatakse sulameid, kus on palju defekte kristallstruktuuris, kuhu domeenide seinad kinnistuvad. Magneetumust saab hävitada kuumutamise ja seejärel jahutamisega ([[lõõmutamine]]) ilma välise väljata. Soojusliikumine laseb domeeni seintel liikuda, vabastades nad defektidest ning naasta madala energiaga olekusse.
75 772

muudatust