Elektromagnetiline kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{Elektromagnetism|cTopic=[[Elektrodünaamika]]}}
[[Pilt:Onde electromagnetique.svg|pisi|400px|Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes
'''Elektromagnetiline kiirgus''' (edaspidi EMK, kutsutakse ka '''elektromagnetlaineteks''') on laetud osakeste kiiratav ja neelatav [[energia]], mis kandub ruumis edasi lainena, milles [[elektriväli|elektri]]- ja [[magnetväli|magnetvälja]] komponendid [[võnkumine|võnguvad]] teineteise ja [[laine]] [[ristlaine|levimise suuna suhtes risti]], olles üksteisega samas [[faas]]is. EM-laine levib [[vaakum]]is [[valguse kiirus]]el, milleks on c = 299 792 458
Elektromagnetiline kiirgus on [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] erijuht. Kui [[elektrilaeng]] liigub, tekitab ta enda ümber elektromagnetvälja, aga [[kiirendus]]ega liikuva laengu ümber tekib lisaks EMK, mis kannab allikast energiat eemale. Energiat mittekandev EM-väli on otseselt laengute tekitatud, EMK on aga tingitud muutuvatest elektri- ja magnetväljadest. Neid kahte nimetatakse vastavalt lähi- ja kaugväljaks, kuna [[Maxwelli võrrandid|Maxwelli võrranditest]] lähtuvalt langeb lähivälja [[Intensiivsus (füüsika)|intensiivsus]] kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka [[impulss]]i ja [[impulsimoment]]i, mis võivad vastastikmõjus [[Aine (füüsika)|ainega]] viimasele üle kanduda.
21. rida:
===Lainemudel===
Lainemudeli järgi levib EMK lainena, kus elektrivälja muutus on tekitatud magnetvälja muutusest ja vastupidi. [[elektrivälja tugevus|'''E''']]-vektor on alati [[magnetiline induktsioon|'''B''']]-vektoriga risti ja samas faasis ehk kui üks neist on mingis punktis saavutanud maksimumi, siis on ka teisel seal maksimaalne väärtus, kusjuures elektri- ja magnetvälja tugevuste [[
EM-laine sagedus ja lainepikkus on omavahel seotud järgneva valemi järgi:
49. rida:
Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi [[spekter|spektriks]]. Väiksematele sagedustele vastavad suuremad lainepikkused ja väiksemad kvandi energiad.
[[Raadiolained]] on madalaima sagedusega EM-lained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300
[[Mikrolained]] kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300
Lisaks infoedastusvahenditele ([[mobiiltelefoniside]]) kasutatakse mikrolaineid [[radar]]ites, [[raadioteleskoop]]ides, navigatsioonis ([[GPS]]) ja [[mikrolaineahi|mikrolaineahjudes]]. [[Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|Kosmiline taustkiirgus]] jääb mikrolainete piirkonda.
[[Infrapunakiirgus]] on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad
Nähtavaks valguseks või lihtsalt [[valgus]]eks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inim[[silm]]ale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750
[[Ultraviolettkiirgus]] on EMK vahemikus 10–400
[[Röntgenikiirgus]] (0,01–10
[[Gammakiirgus]] on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01
==Bioloogilised efektid==
70. rida:
[[Fotosüntees]] toimub nähtava (mõnel liigil ka infrapunase<ref name="64Wyy" />) valguse vahendusel, mis ergastab [[klorofüll]]i molekule.
Elusorganismidele on kahjulik EMK ükskõik millises spektripiirkonnas, kui see on piisavalt intensiivne, et tekitada kuumakahjustust, aga suurema osa EMK energiast saadakse nähtava valguse ja infrapunakiirguse näol, kuna [[Wieni nihkeseadus
Lisaks eelpool mainitule saavad inimesele kaudsel moel kahju tekitada ka [[päikesetorm]]idest pärit suure intensiivsusega raadiolained, mis võivad tekitada rikkeid elektrivõrgus ja elektroonikaseadmetes.
|