Läbirääkimised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Fail:Mõjutamisoskus suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007).jpg|pisi|315x315px|Mõjutamisoskus suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)]]
'''Läbirääkimised''' (''lad negotiatio = äri, pr bargaignier = laenama, ingl negotiating, bargaining'') on kahe või enama osapoole kokkuleppimise toiming, kelle huvid on osaliselt vastuolus või vastandlikud, kuid nad arvavad, et on võimalik leida kokkulepe ning on seetõttu valmis millestki loobuma, et midagi saavutada (''nt üks soovib kallilt müüa, teine odavalt osta, kuid mõlemad on ostmisest-müügist huvitatud''). Osapooltel on tavaliselt nii materiaalne kui psühholoogiline motivatsioon ja nad soovivad lahendust leida läbirääkimiste kaudu.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Lewicki R.J. ,Saunders, M.D. ja Minton, J.W.|pealkiri=Läbirääkimiste põhitõed|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Fontes|lehekülg=|isbn=9985919467}}</ref>
 
74. rida ⟶ 75. rida:
=== Hind ===
Hinna all mõeldakse läbirääkimistel tunnuseid, millega kirjeldatakse teatud tasandi väärtusi (n''t lepingu kehtivuse hinnaks võib olla nii 3 kuud kui 5 aastat, töötasu puhul tunnihinnaks nii 3 kui 300 €. Hind igal tasandil määratakse vahemikena. Ta peab olema arukas, lähtuma turuhinnast ja mh ostja maksuvõimest).''
[[Fail:Läbirääkimiste ala kujunemine.jpg|pisi|Läbirääkimiste ala kujunemine|alt=|315x315px]]
Maksimumhinna all mõeldakse iseendale kõige kasulikumat arukat hinda, miinimumhind on enda jaoks kahjulik, kuid veel võimalik hind. Seega on enda ja vastaspoole miinimum- ja maksimumhinnad erinevad. Seda kirjeldab järgnev joonis.
 
86. rida ⟶ 87. rida:
Läbirääkimisi pidades on kasulik arvesse võtta<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Unt, I.|pealkiri=Tulemuslikud läbirääkimised|aasta=2005|koht=|kirjastus=Äripäeva Kirjastus|lehekülg=|isbn=9985961838}}</ref>, et
 
* mitte teha kohest vastuettepanekut pärast seda, kui teine pool on teinud oma ettepaneku ([[Selge eneseväljendamine|mittenõustumise väljaütlemine]] võib  partneri muuta kurdiks ka talle soodsate järgmiste ettepanekute suhtes),
* kõik head läbirääkijad kasutavad palju [[Täpsustamine|täpsustavaid küsimusi]],
* head läbirääkijad annavad [[Mina-sõnum|selgesõnaliselt]] märku oma lisaküsimustest (nt ''Mul on selle asja kohta veel 2 küsimust. Olete nõus vastama?),''
163. rida ⟶ 164. rida:
* Esitab rohkem [[Täpsustamine|küsimusi]] kui oma ettepanekuid ja [[Ümbersõnastamine|sõnastab vastused ümber]]
*[[Tunnete teadvustamine|Kommenteerib tundeid]] (ütleb, mida ise tunneb ja kogeb ning mida arvab teist poolt tundvat ja kogevat)
* Teeb toimunud läbirääkimistest [[Tagasisidestamine|omapoolse kokkuvõtte]] (nt ''millega võib rahule jääda, mis läks halvasti ja miks, mis sellest järeldub'')
 
Edukas läbirääkija väldib
180. rida ⟶ 181. rida:
* [[Võidan-võidad mõtteviis]]
* [[Kehtestav käitumine]]
*[[Mõjutamine suhtlemisel]]
*[[Probleemi lahendamine]]
 
== Viited ==