Redaktsioon: 21. juuni 2015, kell 00:29 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. aprill 2019, kell 11:27 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[~~File~~Pilt:Dean Stark apparatus.jpg\|~~left~~vasakul\|~~thumb~~pisi\|300px\|Dean Starki aparaat töös.]] [[Pilt:Dean-Stark_apparatus.svg\|~~thumb~~pisi\|150px\| Dean-Starki aparaadi skeem.]] '''Dean-Starki aparaat''' on laboratoorne seade, mida kasutatakse keemia[[labor]]ites vedelikust või vedelike segust vee (vahel ka mõne muu vedeliku) väljaajamiseks [[tagasikeetmine\|tagasikeetmise]] põhimõttel. Selle seadme leiutasid E. W. Dean [di:n] ja D. D. Stark [štark] 1920. aastal selleks, et määrata vee sisaldust [[nafta~~\|naftasaadustes~~]]saadustes. Uuritavas naftasaaduses sisalduv vesi [[destillatsioon\|destilleeritakse]] koos lisatud [[lahusti]]ga (dimetüülbenseen, ligroiin, bensiini raskem fraktsioon) gradueeritud veekogujasse. Parempoolsel skeemil on Dean-Starki aparaadi põhimõtteline ehitus, kus 1 – [[magnetsegaja]], 2 –[[destillatsioon]]i (reaktsiooni) kolb, 3 – [[deflegmaator]], 4 – [[termomeeter]], 5 – püst[[jahuti]], 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja, 9 – kraan, 10 – vastuvõtja. Siin kujutatud seade võimaldab kasutada veega mittesegunevaid [[solvent]]e, mille [[tihedus]] on vee tihedusest väiksem. Sellistel tingimustel [[tagasikeetmine\|tagasikeetmise]] režiimis moodustab solvent veekogujas ülemise kihi vee kohal ja hakkab destillatsioonikolbi tagasi valguma. Dean-Starki seadet saab kasutada [[keemiline süntees\|sünteesi]] käigus moodustuva vee pidevaks väljaajamiseks tagasikeetmise režiimis; näiteks [[esterdamine\|esterdamisel]] saab sel viisil ka [[reaktsiooni tasakaal]]u vajalikus suunas nihutada.

Deani-Starki aparaat: erinevus redaktsioonide vahel