Erinevus lehekülje "Coulomb'i barjäär" redaktsioonide vahel

'''Coulomb'i barjäär''' ka '''energiabarjäär''' on [[aatomituum]]a ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva [[prooton]]i või prootonite positiivsete [[elektrilaeng]]ute tõttu. See [[sfäär|sfäärilise]]ilise kujuga tuuma energiabarjäär on piir, millest väljapoole jääb teiste positiivselt laetud osakeste suhtes tõukuv ala, sissepoole aga [[nukleon]]e kokkusiduv, kooshoidev [[Tuumajõud|tuumajõu]] ala. Nähtus on oma nime saanud prantsuse füüsiku [[Charles Augustin de Coulomb]]'i järgi. Coulomb'i barjäär takistab aatomituumasid (positiivselt laetud osakesi) üksteisele lähenemast sellise kauguseni, kus hakkaks mõjuma aatomituumasid ühendav jõud, tuumajõud. See jõud on teadaolevalt [[maailm]]a võimsaima jõu, [[tugev vastastikmõju| tugeva vastastikmõju]] üks ilmingutest, aga selle jõu mõjuulatus on väga väike. Tuumajõud ei ulatu aatomituumast väljapoole. Seega selleks, et positiivselt laetud osakesed kokku viia ja [[Elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilise vastastikmõju]] tekitatud barjäär ületada on tarvis väga suurt [[energia]]t. [[Planeet Maa|Planeedi Maa]] [[loodus]]es selliseid suure energiaga positiivselt laetud nukleone pole ja sellepärast on siin iseeneslik tuumade liitumine Coulomb'i barjääriga takistatud. Nii määratleb Coulomb'i barjäär Maa [[biosfäär]]i piirides ulatuse, millisel määral [[aatom]]id saavad üksteisega kokku puutuda - üksnes [[keemiline side|keemiliste sidemete]] kaudu. Piisav energia Coulomb'i barjääri ületamiseks on aga [[Täht (astronoomia)|täht]]ede sees, kus toimuvad aatomituumade ühinemisel [[termotuumareaktsioon]]id.

Üksik [[neutron]] suudab energiabarjääri läbida, sest sellel elektrilaeng puudub.