Ajavöönd: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ajavöönd''' on keskmiselt 15 [[pikkuskraad]]i laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub [[Maa (planeet)|Maa]] ühelt [[poolus]]elt teiseni ja kus kehtib üks ja sama [[kellaaeg]] – [[vööndiaeg]].

Kogu maakera aeg on arvestatud [[Greenwichi observatoorium|Greenwichi observatooriumi]]i läbiva mõttelise [[nullmeridiaan]]i järgi. Kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavöönditeks ja nende põhjal on pandud paika kellaaeg. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvu ja ööpäeva tundide arvu suhtega: 360° / 24 h = 15°. Iga 15 pikkuskraadi järel lisandub või väheneb Greenwichi ajaga võrreldes üks tund vastavalt sellele, kas kõnealune piirkond jääb [[Greenwich]]ist lääne või ida poole. Sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik [[päikeseaeg]] ehk [[maailmaaeg]]. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne.

Greenwichi aega ([[GMT]]) hakati kasutama 1675. aastal, kui meremeestele pikkuskraadide määramisele abiks ehitati kuninglik observatoorium. See oli meremeestele standardseks etaloniks, samal ajal kui iga linn [[Inglismaa]]l kasutas oma erinevat kohalikku aega. <ref name="TLtxu" />

Probleemid kohaliku päikeseajaga said eriti tuntavaks [[raudteetransport|raudteetranspordi]] ja [[telekommunikatsioon]]i arenguga, kuna kellaaeg erines eri asulates vastavalt nende asukoha pikkuskraadidele. Üks erinevus asukoha pikkuskraadides vastas neljale minutile. Erinevus [[New york|New Yorgi]] ja [[Boston]]i vahel [[Ameerika]]s on umbes 2 kraadi või 8 minutit, erinevus [[Sydney]] ja [[Melbourne]]'i vahel [[Austraalia]]s on umbes 7 kraadi või 28 minutit. <ref name="yc2tB" /> Ajavööndite kasutamine ühtlustab sellised erinevused nii, et suhteliselt lähedal asuvates linnades on sama aeg.

Esimesena võeti [[standardaeg]] kasutusele [[Suurbritannia]]s 1. detsembril 1847. Sealsed raudteefirmad võtsid kasutusele kaasaskantavad [[kronomeeter|kronomeetrid]], mille abil hoiti GMT aega. Esimesena neist firmadest võttis 1840. aasta novembris standardaja kasutusele [[Great Western Railway]] (GRW). See sai ruttu tuntuks kui [[raudteeaeg]]. Kuigi 98% Suurbritannia avalikest kelladest kasutasid GMT aega juba 1855. aastal, ei saanud see Suurbritannia ametlikuks ajaks enne 2. augustit 1880. Mõnel selleaegsel Briti kellal oli kaks minutiosutit – üks kohaliku aja jaoks, teine GMT aja jaoks. <ref name="VJcxB" />

2. novembril 1868 võttis ametlikult terves [[koloonia]]s standardaja kasutusele tolleaegne Briti koloonia [[Uus-Meremaa]], olles selles arvestuses arvatavasti esimene riik. <ref name="4rZ61" />

18. novembril 1883 jagati Ameerikas raudteejaamad nelja ajavööndisse. Seda päeva kutsutakse ka "kahe lõunaga päevaks" (The Day of Two Noons). <ref name="KnFJ0" /> Sel päeval seadsid kõik ühte ajavööndisse jäävad raudteejaamad oma kellad 12-le, kui standardaja järgi saabus lõuna. Aasta pärast kasutas juba umbes 85% kõikidest linnadest, mille elanike arv oli üle 10 000 inimese, standardaega. Segadus aegade määramises lõppes 19. märtsil 1918, kui Ameerika Ühendriikide Kongress ametlikult standardaja vastu võttis.

Tänapäeval on standardsed ajavööndid kasutusel kõigis riikides, aga paljud ei kasuta seda nagu oli algselt mõeldud. [[Newfoundland]], [[India]], [[Iraan]], [[Afganistan]], [[Venezuela]], [[Birma]], [[Sri Lanka]], [[Markiisaared]], ka osa Austraaliast kasutab pooletunnist kõrvalekallet standardajast. Nepal ja mõni provints, näiteks [[Chathami saared]], kasutavad veerandtunniseid kõrvalekaldeid. On ka riike, tuntumad neist [[Hiina]] ja India, kes kasutavad riigisiseselt ühte ajavööndit, kuigi nende territoorium ületab 15 pikkuskraadi. Enne 1949. aastat kasutas Hiina viit ajavööndit. <ref name="sFy4W" />

1972. aastani olid kõik ajavööndid määratletud kui ajavahe Greenwichi kohaliku keskmise päikeseajaga (GMT), mis oli keskne päikeseaeg meridiaanil, mis läbib Kuninglikku Observatooriumi Greenwichis Londonis. 1972. aastast on kõikide ametlike ajateenuse pakkujate eetrisse saadetavad raadio ajasignaalid sünkroonitud UTC-ga (Coordinated Universal Time). Tänapäeval määratlevad paljud riigid ametlikult oma standardaega vastavalt UTC-le, samas on endiselt ka riike, kes toetuvad jätkuvalt GMT-le, selhulgas Ühendkuningriik. UTC-d, mida on nimetatud ka [[Zulu aeg|Zulu ajaks]], kasutavad ülemaailmselt astronoomid ja kõik teised, kes peavad ürituse toimumisaega esitama üheselt. Ajavööndid põhinevad GMT-l, peamisel päikeseajal 0 pikkuskraadil.

Mitmetes riikides ja mõnel juhul riigi kindlates regioonides kasutatakse osa aastast suveaega. Enamasti tähendab see kevadel kellade ühe tunni võrra edasi keeramist ja sügisel ühe tunni võrra tagasi keeramist. Suveaja kontseptsioon oli esimest korda esitatud 1907. aastal, laiemalt võeti see kasutusele 1916. aastal. Enamik ekvaatorilähedasi riike ei kasuta suveaega, sest nende päikesevalguseaeg on aastaringselt enam-vähem sama. <ref name="TGTBa" />

Eesti asub samas ajavööndis järgmiste riikidega, kes kasutavad samuti suveaega: [[Soome]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Türgi]], [[Küpros]], [[Põhja-Küpros]], [[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iisrael]], [[Jordaania]], [[Liibüa]], [[Palestiina]] (koos [[Gaza]] sektoriga).

[[orbiit|Orbiidil]] olevad kosmoseaparaadid näevad 24-tunnisel perioodil mitut päikesetõusu ja -loojangut. Erandiks on [[Apollo programm]]i astronaudid, kes reisivad [[Kuu]]le – nemad ei näe ühtegi päikesetõusu ega -loojangut. Seetõttu ei saa seal ajavööndeid kalibreerida päikese suhtes vaadatuna ja teha 24-tunniseid magamis- või ärkveloleku tsükleid. Kosmoseekspeditsioonidel on tavaks kasutada maapealset ajavööndit. See hoiab astronautide ja maapealse tugimeeskonna unegraafikud sünkroonis. Rahvusvaheline Kosmosejaam kasutab tavaliselt UTC aega.

Ajaarvestus [[Marss|Marsil]] on mõnevõrra keerulisem, kuna planeedi päikesepäev kestab umbes 24 tundi ja 39 minutit. Marsi-missioonide korral on maapealse tugimeeskonna une- ja ärkvelolekutsüklid sünkroonitud Marsi päevaga. <ref name="7HMSx" />