Ahelreaktsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P aineosakeste rekombinatsioon |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{puhasta}}Keemiline '''ahelreaktsioon''' on protsess, mille [[elementaarreaktsioon]]ide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad [[vaba radikaal|radikaalid]] või [[ioon]]id).
Ahelreaktsioonis korduvad [[reaktsiooni mehhanism|mehhanismi]] [[elementaarreaktsioon|üksiketapid]], kuna reaktiivne vaheühend, mis ühes etapis ära tarbitakse, regenereeritakse järgmises etapis. Need aktiivsed osakesed ehk [[intermediaat|intermediaadid]] on väga suure reaktsioonivõimega, see tähendab väga lühikese elueaga. Ahelreaktsiooni hoiab käigus reaktiivseid intermediaate taastootvate elementaarreaktsioonide ahel, see tähendab ahela levik, kusjuures ahela lõpetamine on väga väikese osatähtsusega. Ahelreaktsioon on iseennast käigus hoidev [[keemiline reaktsioon|reaktsioonide]] ahel: aktiivse osakese teke reaktsiooni keskkonnas kutsub esile suure hulga aine [[molekul]]ide reaktsiooni.
12. rida:
==Näiteid==
[[Pilt:Chlorierung radikalische Addition.svg|
Keemias on enamtuntud ahelreaktsioonid [[põlemine]], [[keemiline plahvatus]], [[polümerisatsioon]], [[halogeenimine]] [[ultraviolettkiirgus|UV]] toimel, [[krakkimine]] jt.
1. [[Alkaanid]]e [[kloorimine (keemia)|kloorimine]] gaasilise [[kloor]]iga, milles üha korduvad ahela ülekande aktid ja uue [[vaba radikaal]]i teke:
:Cl<sub>2</sub> → Cl<sup>•</sup> + Cl<sup>•</sup> (aktiivse radikaali teke)
| |||