Redaktsioon: 31. märts 2017, kell 10:21 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. aprill 2019, kell 10:45 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
5. rida: Tsütokiinidesarnaseid valke on tuvastatud ka [[bakterid\|bakteritel]] ja [[viirused\|viirustel]]. Tsütokiinid on erineva keemilise koostisega. Igale tsütokiinile vastab kindel [[tsütokiini retseptor]]. Need võivad võrgustikke moodustada. Tsütokiine komplekteerivad eri liiki rakud, kuid enim on uuritud [[lümfisüsteem\|lümfoid]](-[[immuunsüsteem\|immuun]])süsteemile toimet avaldavaid tsütokiine, mis reguleerivad immuunrakkude kasvu, diferentseerumist, aktivatsiooni ja immuunvastust. Tsütokiine komplekteeritakse ja vabastatakse ka kasvajarakkude poolt [[kasvaja]] mikrokeskkonnas. 13. rida: Tsütokiine toodetakse ka biotehnoloogilisel teel ja neid kasutatakse mitmete [[bioloogiline ravim\|bioloogiliste ravimite]] koosseisus. Rakkudevahelise informatsiooni vahendamise käigus toimuvat tsütokiinide vabanemist mõjutavad ka [[parasiidid]], [[bakterid]], [[närvirakkude kasvufaktor]]<ref name="PUcbE" />, [[viirused]] jm. Tsütokiinide leidumine [[veri\|veres]] on esimeseks laboratoorseks tunnuseks, et organism on viirusega nakatunud. ~~[[Immuunsüsteem]]i~~Immuunsüsteemi aktivatsioonil osaleb hulgaliselt tsütokiine, kusjuures üks tsütokiin võib eri rakkudele erinevat toimet ja mitu tsütokiini võivad ühesugust toimet avaldada.<ref name="NBRAp" /> ==Tsütokiinide tüübid== 28. rida: ==Kesknärvisüsteemis== [[Kesknärvisüsteem]]i rakud jagavad immuunsüsteemiga retseptoreid [[neuropeptiid]]ide, [[neurotransmitter]]ite ja tsütokiinide ringluses. Tsütokiinide retseptoreid, mis on võimelised ka ise tsütokiine komplekteerima, on leitud ka teistel rakkudel nagu [[neuron]]id, [[adipotsüüdid]], [[sünoviotsüüdid]], [[fibroblastid]], [[osteoblastid]], [[granulotsüüdid]], [[endoteliaalrakud]], [[astrotsüüdid]]. <ref name="wKGXO" /> ===[[Peaaju]]=== Peaajju võivad tsütokiinid, sisenedes hematoentsefaalse barjääri kaudu, sattuda kas vigastuse, trauma või [[põletik]]u tõttu. Erinevad tsütokiinid vallandavad ajus nii neurokeemilisi, neuroimmuunseid kui ka neuroendokriinseid muutusi. Arvatakse, et tsütokiinid mõjutavad aju monoaminergilist [[neurotransmissioon]]i, seoseid on leitud serotoniin-, noradren- kui dopaminergiliste süsteemidega. Olenevalt tsütokiinide liigist võivad need stimuleerida ajus [[serotoniin]]i tagasihaaret ja vähendavad serotoniini sünteesi.<ref name="fll9e" /> ===Depressioon=== 55. rida: ===Tsütokiinid ja hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (telg)=== [[Lümfisüsteem\|Lümfoid]](-~~[[immuunsüsteem\|~~immuun]])süsteem ja [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (telg)\|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] suhtlevad ka tsütokiinide vahendusel. Tsütokiin IL-1 on hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje stimulaator. Ka IL-6 ja IL-10 ning TNFα võivad nimetatud telje aktiveerida. ==Roomajad== 62. rida: ==Imetajatel== ===Paljunemine=== Tsütokiinidel on tähtis roll ka imetajate sugulisel paljunemisel ja raseda (ema) (tiine emase) [[immunotolerantsus]]e tekkes [[loode\|loote]] suhtes aga ka embrüo (loote) kudede arengus. Emakas ja teistes paljunemisprotsessidega seotud kudedes peetakse peamiseks tsütokiini IL-1β komplekteerimist ja vabanemist aga ka IFNα, IFNβ, IFN γ, IFNτ, IL-4, IL-5, IL-6, IL-10, IL-11, IL-12, IL-13, IL-15, TGFα, TGFβ, TNFα jt.<ref name="S3axf" /> ===Inimestel=== ==== Tüümus ==== [[Tüümuse tsütokiinid]]e toime on paikne ja nende sünteesimise võime omistatakse kõikidele teatud profiili ja arenguastmega tüümuse rakupopulatsioonidele, kuid enim seostatakse tsütokiinidega siiski tüümuse epiteelirakke ja tümotsüüte. Tüümuse tsütokiinide bioloogilise toime edastamisel loetakse määravaks tüümuse rakkude pinnal ekspresseeritavate tsütokiinide retseptoreid – ühtede rakkude eritatavaid tsütokiine võidakse edastada teist tüüpi rakkudele, nii näiteks indutseerib IL-7, mida sünteesivad tüümuse epiteelirakud või strooma fibroblastid CD4(-)CD8(-) tümotsüütide kasvu ja diferentseerumist. Tüümuse tsütokiinide süntees on valdavalt spontaanne ja funktsiooniks on tümotsüütide migratsiooni regulatsioon. Tüümuse tsütokiinid ei osale oluliselt immuunvastuses.<ref name="OYHE3" /> 75. rida: ====Naiste rinnapiimas==== Naiste [[rinnapiim]]as leidub imetamisperioodil mitmeid tsütokiine: interleukiinid 1β, IL-6, IL-8, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa (TNFα). ====Tsütokiinid ja maohammustus==== 88. rida: {{Vaata\|Immuunteraapia}} Erinevate haiguste ([[reumatoidartriit]], [[kasvaja\|pahaloomulised kasvajad]] jpt) bioloogilises ravis kasutavate inimeste bioloogiliste ravimite (näiteks monoklonaalsed antikehad, lahustuv tuumorinekroosifaktor alfa retseptor jpt) immuunteraapia tulemusel tekkivat potentsiaalset eluohtlikku tsütokiinide tormi laadset seisundit ehk tsütokiinimürgistust (või ka tsütokiiniülitundlikkust) nimetatakse ''cytokine release syndrome'' (CRS).<ref name="VmyDz" /> == Ajaloolist == 100. rida: {{viited\|allikad= <ref name="wmZgM">"[[Meditsiinisõnastik]]" 794:2004.</ref> <ref name="PUcbE">Aalto K, Korhonen L, Lahdenne P, Pelkonen P, Lindholm D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12453472 Nerve growth factor in serum of children with systemic lupus erythematosus is correlated with disease activity.Lühikokkuvõte], Cytokine. 2002 Nov 7;20(3):136-9., veebiversioon (vaadatud 18.06.2014)~~<small>~~ (''inglise keeles'')~~</small>~~</ref> <ref name="NBRAp">[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 16, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref> <ref name="wKGXO">[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/interleukiin%206.pdf Interleukiin 6 (S,P-IL-6, SemP-IL-6)], Kliinilise keemia osakond, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref> <ref name="fll9e">Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/ea1012lk825-832.pdf Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid], Eesti Arst 2010; 89(12):825–832, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref> <ref name="oecwM">Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/ea1012lk825-832.pdf Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid], Eesti Arst 2010; 89(12):825–832, lk 827, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref> <ref name="imzoO">E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, ''[http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0104-79301999000100002 THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION]'', Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)~~<small>~~ (''inglise keeles'')~~</small>~~</ref> <ref name="S3axf">LUANA PAULESU, SILKE JANTRA, FRANCESCA IETTA, ROSSANA BRIZZI,ANNA MARIA AVANZATI, ja ELISA BIGLIARDI, http://www.herpconbio.org/Volume_5/Issue_2/Paulesu_etal_2010.pdf CYTOKINES IN VERTEBRATE REPRODUCTION, Herpetological Conservation and Biology 5(2):335–340, Symposia: Reptile Reproduction, lk 336, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)~~<small>~~ (''inglise keeles'')~~</small>~~</ref> <ref name="OYHE3">Yarilin AA, Belyakov IM. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14965226 Cytokines in the thymus: production and biological effects. Lühikokkuvõte.], Curr Med Chem. veebruar 2004 ;11(4):447-64., veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)~~<small>~~(''inglise keeles'')~~</small>~~</ref> <ref name="VmyDz">Daniel W. Lee, Rebecca Gardner, David L. Porter, Chrystal U. Louis, Nabil Ahmed, Michael Jensen, Stephan A. Grupp, ja Crystal L. Mackall, [http://www.bloodjournal.org/content/124/2/188?sso-checked=true Current concepts in the diagnosis and management of cytokine release syndrome], 10. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)~~<small>~~(''inglise keeles'')~~</small>~~</ref> <ref name="DC07w">Alain Tedgui, Ziad Mallat, [http://physrev.physiology.org/content/86/2/515 Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways], Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515–581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014)~~<small>~~ (''inglise keeles'')~~</small>~~</ref> }} 120. rida: * ''[[Staphylococcus aureus]]'': Bénédicte Fournier, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3539681/ The function of TLR2 during staphylococcal diseases], Front Cell Infect Microbiol. 2012; 2: 167., 4. jaanuar 2013. doi: 10.3389/fcimb.2012.00167. PMCID: PMC3539681, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> * Bajpai A, Prasad KN, Mishra P, Singh AK, Gupta RK, Ojha BK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24910026 Distinct cytokine pattern in response to different bacterial pathogens in human brain abscess.Lühikokkuvõte.], J Neuroimmunol. 15. august 2014 ;273(1–2):96–102. doi: 10.1016/j.jneuroim.2014.05.009., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> ; Tsütokiinid ja [[bakterid]] 127. rida: ; Tsütokiinid ja [[gripp]] Chengcai Lai, Xiliang Wang ja Penghui Yang, [http://esciencecentral.org/journals/cytokines-network-and-influenza-virus-infection-2327-5073.1000147.pdf Cytokines Network and Influenza Virus Infection], Clin Microbial 2014, 3:3, veebiversioon (vaadatud 17.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> ;Tsütokiinid ja [[melanoom]] 133. rida: Krasagakis K, Garbe C, Zouboulis CC, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597288 Growth control of melanoma cells and melanocytes by cytokines. Lühikokkuvõte], Recent Results Cancer Res. 1995;139:169-82., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Krüger-Krasagakes S, Krasagakis K, Garbe C, Diamantstein T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597287 Production of cytokines by human melanoma cells and melanocytes. Lühikokkuvõte.], Recent Results Cancer Res. 1995;139:155-68., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Lázár-Molnár E, Hegyesi H, Tóth S, Falus A., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10843728 Autocrine and paracrine regulation by cytokines and growth factors in melanoma. Lühikokkuvõte.], Cytokine. 2000 Juuni;12(6):547-54., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> ; Tsütokiinid ja peremehe siiriku vastane reaktsioon * Imamura M, Tanaka J, Hashino S, Kobayashi H, Hirano S, Minagawa T, Imai K, Kobayashi S, Fujii Y, Kasai M, et al., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7705747 Cytokines involved in graft-versus-host disease. Lühikokkuvõte], Hokkaido Igaku Zasshi., november 1994 ;69(6):1348–53., veebiversioon (vaadatud 17.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> ; Tsütokiinid ja rakukultuurid ''in vitro' * Spangelo BL, Farrimond DD, Thapa M, Bulathsinghala CM, Bowman KL, Sareh A, Hughes FM Jr, Goldstein AL, Badamchian M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9529005 Thymosin fraction 5 inhibits the proliferation of the rat neuroendocrine MMQ pituitary adenoma and C6 glioma cell lines in vitro. Lühikokkuvõte], Endocrinology. aprill 1998;139(4):2155-62., veebiversioon (vaadatud 17.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> ; Tsütokiinid vananenud rakkudes 145. rida: ; Tsütokiinid ja [[tüümus]]e involutsioon * Pertsov SS, Koplik EV, Kalinichenko LS., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21240334 Comparative analysis of the effect of cytokines on the thymus, adrenal glands, and spleen in rats with various behavioral characteristics. Lühikokkuvõte.], Bull Exp Biol Med. jaanuar 2011;150(3):277-80., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Cytokine]] seisuga 23.01.2014.''</small> [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Valgud]]

Tsütokiinid: erinevus redaktsioonide vahel