Vivipaaria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Arengubioloogia |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
==Vivipaaria loomadel==
Osadel [[loomad]]el areneb loode organismis teatud staadiumini, saades toitaineid kas [[muna]] varuainetest või [[emakook|emakoogi]] kaudu, ja päädib tihtilugu [[sünnitus]]e ehk [[elussünnitamine|elussünnitamise]] ehk [[poegimine|poegimisega]].
Vivipaaria korral areneb [[loode]] kas<ref>ENE, 1976, 8:458.</ref>:
9. rida:
*[[munajuha]]s;
*[[emakas]] – [[lestad]]el, [[hai]]del, [[imetajad|imetajatel]];
*[[tupp (anatoomia)|tupes]] – [[tsetsekärbes
Vivipaaria on tänapäeval imetejate levinuim [[suguline paljunemine|paljunemise]] viis.
19. rida ⟶ 18. rida:
osadel taimedel (näiteks kõrreline [[alpi nurmikas]]), kes paljunevad vegetatiivselt [[risoom]]idega<ref>Michael Allaby, "''A Dictionary of Zoology''". 4th ed, lk 397, 2010, ISBN 978-0-19-956766-9</ref>.
Mitmed [[lauk]]ude [[perekond (bioloogia)|perekonna]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liigid]] on vivipaarid, kuna neil arenevad õisikus sigisibulad: [[küüslauk]], ''Allium caeruleum'', ''A.proliferium'', ''A.vineale'', ''A.carinatum'', ''A.scorodoprasum''.
Mõnikord kasutatakse terminit "vivipaaria" ka seemnete säilitamisperioodil iseeneslikult idanema hakanud [[teravili|teravilja]]seemnete, näiteks [[nisu]], [[oder|odra]], [[riis]]i ja [[harilik sorgo|hariliku sorgo]], kohta. See nähtus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Seetõttu uurivad teadlased [[geen]]e, mis lülitaksid nimetatud [[arengubioloogia|arengu]] välja.
== Vaata ka ==
|