Erinevus lehekülje "Vähirakk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 160 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
{{See artikkel| räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "[[Vähirakkude koekultuur]]"; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "[[Vähivaktsiin]]"}}
{{keeletoimeta}}
'''Vähirakuks''' ([[inglise keel]]es ''cancer cell'') nimetatakse osade [[loomad]]e (tõenäoliselt [[ainuõõssed|ainuõõsete]] hõimkonnast alates) [[uudismoodustis]]tes teatud rakusiseste [[geneetiline transformatsioon|genoomimuutuste]] tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat [[rakk|rakutüüpi]], mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse [[kude]]desse vohada, kasvajakoldeid moodustada, [[metastaas]]e [[metastaseerumine|anda]] ning [[vähk (haigus)|vähktõbe]] ja koguni surma põhjustada.
 
[[Pilt:Biological cell.svg|thumbpisi|Normaalse [[rakk|raku]] anatoomia<br>
# [[Tuumake]]<br>
# [[Rakutuum|Tuum]]<br>
# [[Ribosoom]]<br>
# [[Vesiikul]]<br>
# [[Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik]]<br>
# [[Golgi kompleks]]<br>
# [[Tsütoskelett]]<br>
# [[Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik]]<br>
# [[Mitokonder]]<br>
# [[Vakuool]]<br>
# [[Tsütoplasma]]<br>
# [[Lüsosoom]]<br>
# [[Tsentrosoom]] ([[tsentriool]])]]
 
=== Tuumake ===
 
Raku tuumas asuvates [[tuumake]](st)es aset leidvaid mitmeid rakutsükli muutusi seostatakse rakkude soovimatu paljunemise ja [[tumorigenees]]iga.
 
Arvatakse, et vähirakkudes on erinevate tegurite toimel tuumakeste aktiivsus suurenenud ja [[ribosomaalne RNA|ribosoomalse RNA]] süntees muutunud tavalisest kiiremaks.
 
=== Tsentrosoom ===
 
[[Tsentrosoom]]id on loomarakkudes [[Mikrotuubulid|mikrotuubuleid]]
organiseerivad keskused või piirkonnad, milles paiknevad [[tsentriool]]id. Tsentrosoomide kohta teatakse vähe kuid arvatakse, et nende funktsioonide hulka kuuluvad ka [[kromosoomipaar]]ide segregatsioon [[meioos]]is ja [[tsütoplasma]] ning [[rakuorganellid]]e lõpliku jagunemise tagamine, pärast [[rakutsükkel|rakutsükli]] lõppemist.
 
1914. aastal pakkus [[Theodor Boveri]] välja teooria, mis sidus tsentrosoomide amplifiktsiooni ja kromosomaalse ebastabiilsuse teket pahaloomuliste kasvajarakkude arenguga.<ref name="7WgKN" />
== Vähiraku geneetika ==
 
Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei tunta.
 
Üks vähirakk või vähirakkude kogum on [[kasvaja alge|kasvaja algmeks]].
 
Genoomimuutused võivad olla [[kromosoomid]]e tasemel või [[DNA]]-tasemel.
Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] juhtivates [[geen]]ides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.
 
[[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud<ref name="Pärilikkusmeditsiin" /> (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).
 
Enamiku kasvajate korral ei ole rakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust [[protoonkogeen]]i kontrollimatust aktivatsioonist ([[punktmutatsioonid]]) või [[tuumori supressorgeen]]i inaktivatsioonist.<ref name="5fbpq" />
Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed, pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
 
Osad vähirakkude tüübid võivad pärineda ka [[kasvaja tüvirakud|kasvaja tüvirakkudest]].
 
Vähiraku tundemärgid on järgmised:
{{Vaata|Kopsuvähk}}
 
[[Kopsuvähk|Kopsuvähi]] klassifitseerimisel ja rühmitamisel ning fenotüübi määramisel soovitatakse kasutada mitte vähiraku vaid vähiraku tuuma suurust, kuna selles paikneb DNA.
 
== Vähi kujunemisega seotud geenid ==
 
Vähi tekkele viivaid mutatsioone on tuvastatud paljudes geenides. Vähi kujunemisega seotud geenid liigitatakse kahte põhirühma: [[onkogeenid]] ja [[kasvajavastased geenid]].<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
 
== Paraneoplastilised sündroomid ==
Uuringud näitavad, et soolevähi rakud sünteesivad immunoregulatoorseid [[glükokortikoid]]e, mis võivad inhibeerida immuunrakkude aktivatsiooni ja soodustada nende surma.<ref name="TtOd9" />
 
Uuringud indikeerivadinditseerivad, et raku[[kolesterool]] sünteesitakse kas rakus endas või tõmmatakse väljast rakku ja tarbitakse vähiraku poolt. Kolesterooli vastuvõttu vahendavad kõrgtihedusega [[lipoproteiinid]]e [[püüdurretseptorid]] SR-BI (''Scavenger receptor class B member 1'') ja madaltihedusega lipoproteiinid LDLR. Normaalseks peetavates kudedes ekspresseeritakse SR-BI [[maks]]as ja steroidogeensetes kudedes, kus kolesterooli ringlus on vajalik [[steroidhormoonid]]e sünteesiks. On tõendeid selle kohta, et SR-BI mängib rolli [[eesnäärme kartsinoom]]i välja kujunemisel.<ref name="jQidZ" />
 
==Glutatioon==
{{Vaata|Puriin}}
 
[[Puriin]]i ja [[pürimidiin]]i süntees on vähirakkudes ülesreguleeritud.<ref name="0qAx8" />
 
=== [[Tsütokiinid]] ===
{{Vaata|Kasvaja kasvutegur beeta}}
 
[[Kasvaja kasvutegur beeta]] (TGFβ) on [[tsütokiin]]i tüüp, mis mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist.
 
Karolinska instituudi teadurite uuringud indikeerivadnäitavad, et just see eritatav tsütokiin varustab vähiraku pinda valgete verelibledele omaste retseptoritega selliselt, et need pääseksid immuunjärelevalvele võimalikult märkamatult [[lümfisüsteem]]i.<ref name="01cFt" /><ref name="7znQw" />
 
==Retseptorid==
 
== Onkoloogia ==
Pahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.
 
Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemaldamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref name="Z0mgy" />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="7WgKN">Antonino B D'Assoro, Wilma L Lingle ja Jeffrey L Salisbury,[http://www.nature.com/onc/journal/v21/n40/full/1205772a.htmlCentrosome amplification and the development of cancer], Oncogene (2002) 21, 6146–6153. doi:10.1038/sj.onc.1205772, veebiversioon (vaadatud 16.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="Pärilikkusmeditsiin">"Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS [[Medicina]], ISBN 9789985829929</ref>
<ref name="7WgKN">Antonino B D'Assoro, Wilma L Lingle ja Jeffrey L Salisbury,[http://www.nature.com/onc/journal/v21/n40/full/1205772a.htmlCentrosome amplification and the development of cancer], Oncogene (2002) 21, 6146–6153. doi:10.1038/sj.onc.1205772, veebiversioon (vaadatud 16.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="5fbpq">[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 757, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
<ref name="1HpMb">J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, [http://www.nature.com/cddis/journal/v4/n12/full/cddis2013474a.html Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species], Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="3Ipzy">Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp], veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)</ref>
<ref name="TtOd9">Daniel Sidler, Pietro Renzulli, Christina Schnoz jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3382911/ Colon cancer cells produce immunoregulatory glucocorticoids], Oncoimmunology. 1. juuli 2012 ; 1(4): 529–530. PMCID: PMC3382911, veebiversioon (vaadatud 15.05.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="jQidZ">David Schörghofer, Katharina Kinslechner, Andrea Preitschopf, Birgit Schütz, Clemens Röhrl, Markus Hengstschläger, Herbert Stangl ja Mario Mikula, [http://www.rbej.com/content/13/1/88 The HDL receptor SR-BI is associated with human prostate cancer progression and plays a possible role in establishing androgen independence], Reproductive Biology and Endocrinology 2015, 13:88 doi:10.1186/s12958-015-0087-z, veebiversioon (tarve 7.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="7JTIS">{{cite journal |last1=Balendiran |first1=Ganesaratnam K. |last2=Dabur |first2=Rajesh |last3=Fraser |first3=Deborah |title=The role of glutathione in cancer |journal=Cell Biochemistry and Function |volume=22 |issue=6 |pages=343–52 |year=2004 |pmid=15386533 |doi=10.1002/cbf.1149}}</ref>
<ref name="M9HKX">Balendiran GK, Dabur R, Fraser D, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15386533 The role of glutathione in cancer], Cell Biochem Funct. november – detsember 2004;22(6):343-52, Copyright (c) 2004 John Wiley & Sons, Ltd, veebiversioon (tarve 13.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="0qAx8">[http://www.sigmaaldrich.com/technical-documents/articles/biofiles/nucleotide-synthesis-in-cancer-cells.html Nucleotide Synthesis in Cancer Cells]</ref>
<ref name="01cFt">[http://karolinskainnovations.ki.se/news/news-from-ki/ How cancer tricks the lymphatic system into spreading tumours], 11. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="7znQw">Marina Lohk, [http://tervis.postimees.ee/3187583/teadlased-paljastasid-kuidas-vahirakud-lumfisusteemi-paasevad Teadlased paljastasid, kuidas vähirakud lümfisüsteemi pääsevad], 12. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)</ref>
<ref name="Z0mgy">[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
*Mihhail Žarkovski, Gennadi Timberg, [http://www.eestiarst.ee/static/files/011/eesnaarmevahi_luumetastaasid_patofysioloogia.pdf Eesnäärmevähi luumetastaasid: patofüsioloogia ja ravi], [[Eesti Arst]] 2007; 86 (11): 824–830, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Baba AI, Câtoi C., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK9553/#ch3.s5 Comparative Oncology.], Chapter 3 TUMOR CELL MORPHOLOGY, Bucharest: The Publishing House of the Romanian Academy; 2007, veebiversioon (vaadatud 1.10.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>
*Eitan Yefenof, [http://elib.fk.uwks.ac.id/asset/archieve/e-book/NEOPLASMA%20-%20ONCOLOGY/Innate%20and%20Adaptive%20Immunity%20in%20the%20Tumor%20Microenvironment.pdf Innate and Adaptive Immunity in the Tumor Microenvironment], ISBN: 978-1-4020-6749-5, 2008, Springer Science + Business Media
* Novaator, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/kuidas_vahk_meid_tapab/ Kuidas vähk meid tapab?], 10.10.2010, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Piret Pappel, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/kas_kasvaja_on_uus_eluvorm/ Kas kasvaja on uus eluvorm?], 28.07.2011, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
75 787

muudatust