Vikipeedia

Kiiritustõbi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Anarij (arutelu | kaastöö)
223 muudatust
PResümee puudub
P pisitoimetamine
Märgised: AWB tekstilink teise vikisse
14. rida:
}}
 
'''Äge kiiritusmürgitus''' ehk '''äge kiiritushaigus''' ehk '''kiiritustõbi'''<ref name="LgoI8" /> on pärast suure radioaktiivse [[kiirgusdoos]]i (üle 1 [[Grei|Gy]]) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.
 
Äge kiiritusmürgitus on äge ehk [[akuutne seisund|akuutne]] seisund, mis kiiritada saamisel tähendab [[sümptom|sümptomite]]ite teket tundide ning mitte päevade, kuude või aastate pärast ja võivad kesta mitmeid kuid.<ref name="MmJY7" />
<ref name="arsphysicianfactsheet" /><ref name="ÜLEVAADE2010" /><ref name="ÜLEVAADE2009" />
 
Sümptomite ilmnemise loomus ja aeg sõltub doosi suurusest. Väiksemad doosid põhjustavad gastrointestinaalseid [[haigusnähte]] ([[iiveldus]] ja [[oksendamine]]) ning vere koostise muutusest tingitud haigusnähte ([[põletik]] ning [[verejooks]]). Suuremad doosid võivad lisaks eelnevale põhjustada neuroloogilist kahju ning lõppeda surmaga. Ägeda kiiritusmürgituse ravi on enamasti toetava iseloomuga: kasutatakse [[Vereülekanne|vereülekannetvereülekanne]]t ning manustatakse [[Antibiootikum|antibiootikumeantibiootikum]]e. Ekstreemsemaid ravimeetodeid, nagu [[luuüdi]] siirdamine, kasutatakse ulatuslikemate kahjustuste korral.<ref name="ÜLEVAADE2010" />
 
Madalamate dooside puhul ajaühikus avaldub kiiritusmürgitus kroonilisena, mil puhul sarnased sümptomid tekivad alles kuude või aastate pärast.
 
Igasugune kiiritada saamine suurendab riski haigestuda mitmetesse [[Vähk (haigus)|vähkkasvajatesse]].
28. rida:
Klassikaliselt jaotatakse ägeda kiiritusmürgituse sümptomid kolme põhilisse kategooriasse: '''vereloomelised''', '''gastrointestinaalsed''' ning '''neurovaskulaarsed'''.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Aeg haigusnähtude ilmnemiseni sõltub doosi suurusest. Suurema doosi korral ilmnevad sümptomid varem.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ühtlasi eeldavad kirjeldatavad seosed, et kiiritada on saanud ühtlaselt kogu keha. Vastasel juhul ei pruugi osa sümptomeid ilmneda: [[Vereloome]]ga seotud sümptomid ilmnevad vaid juhul, kui kiiritada on saanud aktiivselt vereloomet teostav luuüdi. Neurovaskulaarne sündroom vajab avaldumiseks aju kiiritamist. Gastrointestinaalsed sümptomid aga ei esine, kui [[kõht]] ja [[soolestik]] ei ole saanud kiiritada.
# '''Vereloomeline (hematopoeetiline)'''. Seda sündroomi iseloomustab vererakkude arvu vähenemine, mille tagajärgedeks võivad olla põletikud (vähem valgeid vererakke), veritsus (vähem vereliistakuid) ning [[aneemia]] (vähem [[erütrotsüüt|punaseid vereliblesid]])<ref name="ÜLEVAADE2010" />. Muutusi veres võib täheldada ka väikeste dooside puhul (0,25 [[Grei|Gy]]). Kiiritatu ei pruugi muutusi tunda, kui doos on väiksem kui 1 [[Grei|Gy]]. Vereloome häiritus pärsib [[haav]]ade paranemist, mistõttu kergemgi [[trauma]] võib osutuda äärmiselt ohtlikuks.
# '''Gastrointestinaalne'''. See sündroom on tavaliselt 6 kuni 30 [[Grei|Gy]] suuruse doosi tagajärg.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Tavaliselt kahe tunni jooksul ilmnevad iiveldus, oksendamine, isukaotus ja alakõhu valu. Vähem kui kahe tunni jooksul ilmnenud iiveldust võib pidada indikaatoriks, et tegemist on potentsiaalselt eluohtliku kiiritusdoosiga. <ref name="ÜLEVAADE2010" />
# '''Neurovaskulaarne'''. Tüüpiliselt esineb dooside puhul, mis on suuremad kui 30 [[Grei|Gy]], kuid esinemine on võimalik ka juba 10 [[Grei|Gy]] suuruse doosi puhul.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ilmnevad neuroloogilised sümptomid nagu peapööritus, peavalu, teadvuse kaotus. Sümptomid ilmnevad minutite kuni mõni tunni jooksul. Seisund lõppeb eranditeta surmaga.<ref name="ÜLEVAADE2010" />
Ägeda kiiritusmürgituse varajased sümptomid võivad olla iiveldus ja oksendamine, peavalud, väsimus, palavik ning lühiajaline nahapunetus. Need sümptomid on tavalised paljude haiguste puhul ega pruugi viidata kiiritusmürgitusele.
 
{| class="wikitable"
46. rida:
| [[kõhulahtisus]] || ei esine || ei esine või kerge (<&nbsp;10%) || tugev (>&nbsp;10%) || tugev (>&nbsp;95%) || tugev (100%)
|-
| ''avaldumisaeg'' || —– || 3–8&nbsp;h || 1–3&nbsp;h || < 1&nbsp;h || < 1&nbsp;h
|-
| [[peavalu]] || kerge || kerge või keskmine (50%) || keskmine (80%) || tugev (80–90%) || tugev (100%)
|-
| ''avaldumisaeg'' || —– || 4–24&nbsp;h || 3–4&nbsp;h || 1–2&nbsp;h || < 1&nbsp;h
|-
| [[palavik]]|| puudub || temperatuuri tõus keskmine
61. rida:
(100%)
|-
| ''avaldumisaeg'' || —– || 1–3&nbsp;h || < 1&nbsp;h || < 1&nbsp;h || < 1&nbsp;h
|-
| [[kesknärvisüsteemi]] mõjutused || kognitiivsed funktsioonid normaalsed || kognitiivsed funktsioonid halvenenud 6–20&nbsp;h || kognitiivsed funktsioonid halvenenud > 24&nbsp;h || närvisüsteemi häired || [[krambid]], [[värinad]], [[ataksia]], [[letargia]]
67. rida:
| '''latentne periood''' || || 28–31&nbsp;päeva || 7–28&nbsp;päeva || < 7&nbsp;päeva || puudub || puudub
|-
| '''haigusseisund''' || || kerge või keskmine [[leukopeenia]]<br /> [[kurnatus]]<br />nõrkus || keskmine või raske leukopeenia<br /> [[purpura]]<br /> [[veritsus]]<br /> [[põletik|põletikud]]ud<br /> [[epilatsioon]] pärast 3&nbsp;Gy || tõsine leukopeenia<br />kõrge palavik<br />kõhulahtisus<br />oksendamine<br />peapööritus ning orientatsioonihäired<br /> [[hüpotensioon]]<br />elektrolüütiline häiritus || iiveldus<br />oksendamine<br />tugev kõhulahtisus<br />kõrge palavik<br />elektrolüütiline häiritus<br /> [[šokk]]|| Patsiendid surevad 48&nbsp;h jooksul
|-
|rowspan=3| '''suremus''' || meditsiinilise abita || 0–5% || 5–100% || 95–100% || 100% || 100%
78. rida:
 
===Vähkkasvajad===
[[Künniseta lineaarne mudel|Künniseta lineaarse mudeli järgi]] [[:en:Linear_noLinear no-threshold_modelthreshold model|(''linear no-threshold model'')]] võib igasugune ioniseeriv kiirgus (sõltumata sellest, kas doos on piisavalt suur, et kutsuda esile sümptomeid) põhjustada [[vähk (haigus)|vähkkasvajat]], rakkudele ja kromosoomidele sündinud kahju tõttu. Mis tähendab, et kõigil kiiritusmürgitust põdenutel on suurem risk pahaloomulistesse kasvajatesse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on [[võrdelisus|võrdeline]] saadud kiirituse [[efektiivne doos|efektiivse doosiga]]. Efektiivne doos arvestab nii kiirguse liiki kui kiiritatavate elundite iseärasusi. Edasine haiguse kulg ei sõltu doosist.
 
==Haigestumine==
97. rida:
==Patofüsioloogia==
 
[[Kiiritus|Kiirituse]]e mõjul kahjustuvad [[DNA]] ja teised [[biomolekul|molekulaarsed]] võtmestruktuurid mitmete [[kude]]de [[rakk|rakkudes]]udes. Seeläbi ei saa rakk enam normaalselt [[mitoos|jaguneda]], mis viib haigusnähtude ilmnemiseni.
 
Ägeda kiiritusmürgituse tõsidus sõltub [[absorbeeritud doos|absorbeeritud doosist]]ist. Mitmeid seotud suurusi ([[ekvivalentne doos]], [[efektiivne doos]]) kasutatakse pikaajaliste bioloogiliste mõjude hindamisel (näiteks vähkkasvajate esinemus), kuid need pole kasutatavad kiiritusmürgituse puhul.<ref name="ICRP103" />
Et vältida segadust kasutatavate füüsikaliste suuruste vahel, on absorbeeritud doosi mõõtühikuks 1 [[Grei]] (1 Gy) või 1 [[Raad (mõõtühik)|Raad]] (1 rad), samas kui teiste suuruste puhul on selleks 1 [[Siivert]] (1 Sv) või 1 rem. 1 rad = 0,01 [[Grei|Gy]].<ref name="remdefinition" /> Terve keha kiiritamisel on absorbeeritud, ekvivalentne ja efektiivne doos arvuliselt võrdsed.
 
105. rida:
 
==Diagnoos==
Kiiritusmürgituse diagnoosi panekul on olulised kliinilised leiud, kuid sageli ka leidude sobivus taustinfoga, sest kiiritusmürgituse sümptomid on tavalised paljude haiguste puhul.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Mõõtes täielikku [[lümfotsüüt]]ide arvu on võimalik anda ligikaudne hinnang doosi suurusele. Tuhandest raadist väiksemate dooside korral on võimalik olukorra tõsiduse määramiseks kasutada ka kiiritada saamisest oksendamiseni kulunud aega.
 
==Ravi==
115. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="LgoI8">"[[Meditsiinisõnastik]]" 2004:343.</ref>▼
<ref name="MmJY7">[http://www.bt.cdc.gov/radiation/ars.asp Acute Radiation Syndrome] (22. august 2013), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>▼
<ref name="arsphysicianfactsheet">[http://www.bt.cdc.gov/radiation/arsphysicianfactsheet.asp Acute Radiation Syndrome: A Fact Sheet for Clinicians] (10. mai 2006), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="ÜLEVAADE2010">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20710137 Acute radiation syndrome: assessment and management] (juuni 2010), Donnelly, E. H.; Nemhauser, J. B.; Smith, J. M.; Kazzi, Z. N, South Med J., kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="ÜLEVAADE2009">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20021452 Pharmacological countermeasures for the acute radiation syndrome] (jaanuar 2009), Xiao, M.; Whitnall, M. H., Curr Mol Pharmacol., kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="ICRP103">[http://www.icrp.org/publication.asp?id=ICRP%20Publication%20103 The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological Protection] (2007), International Commission on Radiological Protection, kontrollitud 02.11.2013</ref>▼
<ref name="remdefinition">[http://www.fourmilab.ch/etexts/www/effects The Effects of Nuclear Weapons] (1977), Dolan, P. J.; Glasstone, S., Department of Defense (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>▼
▲<ref name="LgoI8">"[[Meditsiinisõnastik]]" 2004:343.</ref>
▲<ref name="MmJY7">[http://www.bt.cdc.gov/radiation/ars.asp Acute Radiation Syndrome] (22. august 2013), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="yq6UB">[http://www.merckmanuals.com/professional/injuries_poisoning/radiation_exposure_and_contamination/radiation_exposure_and_contamination.html Radiation Exposure and Contamination] (september 2013), Bushberg, Jerrold T., Merck Manuals, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="RXAI9">[http://www.fas.org/sgp/othergov/doe/lanl/00326631.pdf A Brief History of Radiation Protection Standards] (1995), William, C. Inkret, Los Alamos Science, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="ZpgvP">[http://www.newscientist.com/article/dn7142 Superflares could kill unprotected astronauts] (21. märts 2005), Battersby, Stephen, New Scientist, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="KLy9a">[http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=11760 Space Radiation Hazards and the Vision for Space Exploration] (2006), National Academies Press, kontrollitud 02.11.2013</ref>
▲<ref name="ICRP103">[http://www.icrp.org/publication.asp?id=ICRP%20Publication%20103 The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological Protection] (2007), International Commission on Radiological Protection, kontrollitud 02.11.2013</ref>
▲<ref name="remdefinition">[http://www.fourmilab.ch/etexts/www/effects The Effects of Nuclear Weapons] (1977), Dolan, P. J.; Glasstone, S., Department of Defense (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kiiritustõbi"