Voyager 2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
14. rida:
| stardikompleks = [[Cape Canaverali stardikompleks 41]]
| missiooni_kestvus = 40 aastat 5 kuud ja 4 päeva (seisuga 25. jaanuar 2018)
| missiooni_kõrghetk =
 
| COSPAR_ID = 1977-076A
22. rida:
| suurused =
| võimsus = 420 W (3 [[RTG]]-d)
| akud =
 
<!-- Orbiidi andmed -->
76. rida:
==Missioon==
Voyager 2 esialgseks missiooniks oli uurida Päikesesüsteemi [[välisplaneet]]e (Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni) ning planeetidevahelist ruumi. Iga planeedi puhul oli kavas uurida selle mõõtmeid, [[atmosfäär]]i, [[magnetväli|magnetvälja]] ja kaaslasi.
Voyageri abil loodeti saada täpsemaid ja parandatud andmeid planeetide kuju, massi, suuruse ja võimalike rõngaste olemasolu osas. Atmosfääri uurimises keskenduti ringluse, dünaamika, struktuuri ja koostise välja selgitamisele. Kolmas eesmärk oli uurida planeedi magnetvälja struktuuri ja sellesse lõksu jäänud kõrge energiaga osakesi ja plasmat. Planeedi kaaslaste iseloomustamiseks oli vaja kirjeldada nende morfoloogiat, geoloogiat, massi ja suurust. <ref name="084A" />
Voyager 2 lõpetas oma esialgse missiooni Neptuuni uurimisega 1989, mille järel otsustati Voyageri missiooni pikendada interstellaarse ruumi uurimiseks. Uue missiooni eesmärk on uurida [[päikesesetuul]]e ja Päikese tekitatud magnetvälja mõjuala piire. Väljaspool Päikesesüsteemi oleks võimalik uurida juba tähtedevahelist ruumi ja selles leiduvate osakeste omadusi. <ref name="Interstellar" />
 
==Ajalugu==
86. rida:
 
===Start===
Voyager 2 start toimus 20. augustil 1977 [[Cape Canaveral]]is, [[USA]]s täpselt kavakohaselt. Voyager 2 viis üles [[Titan IIIE-Centaur]] tüüpi rakett nagu 16 päeva hiljem sõsarsondigi. Stardi järel ilmnesid aga mitmed ootamatud probleemid, mille peamiseks põhjustajaks oli viga asendi kontrolli süsteemis, mille tulemusel muuhulgas ei olnud võimalik teadusplatvormi õigesti rakendada. Sama probleemi kordumise vältimiseks lükati edasi Voyager 1 start. <ref name="NSSDC" />
 
===Teekond läbi Päikesesüsteemi===
Inseneridel õnnestus Voyager 2 saada siiski täielikult töökorda ja missioon jätkus nagu planeeritud. Vaatamata hilinenud stardile möödus Voyager 1 sõsarsondist juba 15. detsembril 1977, kui mõlemad olid [[asteroidide vöö]]s. Aprillis 1978 lõpetas ootamatult töö Voyager 2 peamine raadiovastuvõtja, varuvastuvõtja osutus samuti vigaseks. Peamist raadiovastuvõtjat ei õnnestunudki tööle saada, kuid varuvastuvõtjaga õnnestus missiooni jätkata. Kuna Voyager 2 start toimus õigeaegselt, oli võimalik suunata ta hiljem ellu viima ka esialgset suurt reisi, s.t kosmoseaparaat uuris lisaks Jupiterile ja Saturnile ka Uraani ja Neptuuni. <ref name="NSSDC" />
 
==Kosmoselaeva ehitus ja alamsüsteemid==
104. rida:
! scope="col" | Kirjeldus
|-
| Pildistamisteaduse süsteem || '''ISS''' || {{Ei}} || Pildistamiseks kasutas Voyager 2 kaht erineva [[fookuskaugus]]ega kaamerat, mille [[Resolutsioon (graafika)|resolutsioon]] sõltus konkreetsest trajektoorist pildistatava objekti suhtes, kuid oli maksimaalselt 0,5–1,0 &nbsp;km. Pildistamise eesmärk oli uurida planeetide atmosfääri liikumist, laike (eriti Jupiteri [[Suur Punane Laik|Suurt Punast Laiku]]), pöörlemistelje asendit, pilvede moodustumist, optilisi parameetreid, siseenergia vooge, [[polarimeetria]]t, [[kromofoor]]ide olemust jpm. Lisaks sooviti uurida planeetide satelliitide üldisi füüsikalisi parameetreid, geoloogilist seisundit, pinna omadusi ning Saturni ja Uraani rõngaid. Voyageri lisaülesandeks oli otsida uusi [[komeet]]e ja [[asteroid]]e. <ref name="ISS" />
|-
| Raadioteaduse süsteem || '''RSS''' || {{Ei}} || Raadioteaduse tarbeks kasutati Voyageri sidesüsteemi. Eksperimendi eesmärgiks oli uurida planeetide ning nende satelliitide ionosfääre ja atmosfääre, teha kindlaks nende massid, gravitatsiooniväljad ja tihedused ning uurida Saturni rõngaste koostist.
112. rida:
 
|-
| Planetaarne raadioastronoomia || '''PRA''' || {{Ei}} || [[Raadioastronoomia]] tarbeks kasutati raadiovastuvõtjat, mis töötab sagedustel 20 k[[Hz]] kuni 40,5 &nbsp;MHz. Vastuvõtjateks olid kaks 10 m [[monopoolantenni]]. Eksperimendi käigus kogutud Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni raadiosignaalide abil saadi olulist teavet planeetide [[magnetosfäär]]ide kohta. <ref name="PRA" />
 
|-
| [[Fotopolarimeeter]] || '''PPS''' || {{Ei}} || [[Fotopolarimeetria]]s kasutati 20 &nbsp;cm läbimõõduga [[teleskoop]]i, mille vaatlused suunati läbi [[polarisaator]]i ja filtri [[fotomultipler]]i tuubi. Emissiooni intensiivsuse järgi oli võimalik saada teavet kõigi Voyager 2 külastatud planeetide pinnastruktuuri, tiheduse ja koostise kohta, samuti uuriti polarimeetri abil Saturni ja Uraani rõngaid ning planeetide atmosfääris aset leidvat kiirguse hajumist. <ref name="PPS" />
|-
| [[Ultraviolettkiirgus|Ultravioletne]] spektromeeter || '''UVS''' || {{Ei}} || UV-spektromeetri ülesandeks oli uurida planeetide atmosfääride omadusi lainepikkuse vahemikus 0,04–0,16 μm. Atmosfääri läbinud valguse [[neeldumisspekter|neeldumispektrite]] abil on võimalik määrata planeedi atmosfääri koostist. See katse võimaldas hinnata ka atmosfääri soojusjaotust.
|-
| Magnetomeeter || '''MAG''' || {{Jah}} || Magnetomeetri eesmärk oli uurida Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni magnetvälju, päikesetuule interaktsioone nende planeetide magnetosfääridega, planeetidevahelist magnetvälja kuni päikesetuule mõjuulatuse piirini ja sellest edasi tähtedevahelise ruumi magnetvälja omadusi. Eksperimendis kasutatakse 4 magnetomeetrit ulatusega 0,01 n[[T]] kuni 0,002 T ja täpsusega 0,1 nT. <ref name="MAG" />
|-
| Plasma spektromeeter || '''PLS''' || {{Jah}} || Plasma uuringuteks kasutatakse kaht Faraday detektorit. Üks neist teeb kindlaks plasma ioonide makroskoopilised omadused (kiirus, tihedus, rõhk). Uuringuga on kaetud nii üle- kui alla helikiirusega liikuv vool. Teine Faraday detektor mõõdab elektrone, mille energiad jäävad vahemikku 5 eV kuni 1 keV.
128. rida:
Eksperimenti viivad läbi kõrge (HETS) ja madala energiaga (LETS) teleskoopide süsteemid. HETS katab energiavahemikku 6–500 MeV/tuuma kohta. LETS seevastu tuvastab tuumi, mille energiad jäävad vahemikku 0,15–30 MeV. Mõlemat teleskoopi piirab tuumade suurus – üle 30 prootoniga aatomituumi nad ei tuvasta. Instrumendid mõõdavad ka elektronide ja tuumade [[anisotroopia]]t.
|-
| Plasma lained || '''PWS''' || {{Ei}} || Plasma lainete eksperiment Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni juures andis tulemuseks elektrontiheduse profiilid ning ettekujutuse lokaalsetest laine ja osakeste interaktsioonidest. Katses kasutatakse 16 kanaliga vastuvõtjat, mille sagedusala on 10 &nbsp;Hz kuni 56 &nbsp;kHz ning planetaarseks raadioastronoomiaks vaja läinud 10 m antenne. <ref name="PWS" />
|}
 
==Vaatlused==
====Jupiter====
Voyager 2 lendas Jupiterist mööda 9. juulil 1979. <ref name="Astronautica" /> Selle käigus avastas kosmoseaparaat ka ühe uue kaaslase – [[Adrastea]]. <ref name="Adrastea" /> Jupiterist tehtud fotode resolutsioon oli parem kui 20 &nbsp;km. Voyageri missiooni tulemusel avastati ka Jupiteri rõngaste olemasolu.<ref name="Jupiter" /> Voyagerid tegid ootamatu avastuse [[Io]]l, kui selgus, et sellel Jupiteri kaaslasel toimub aktiivne vulkaaniline tegevus, mida seni polnud väjaspool Maad avastatud. Veel avastasid Voyagerid Jupiteri [[virmalised]]. <ref name="Project" />
<center>
<gallery>
imagePilt:Callisto - PIA00457.jpg|Voyager 2 pilt Jupiteri kuust Callistost
imagePilt:Jupiter - Region from the Great Red Spot to the South Pole.jpg |Jupiteri Suur Punane Laik
ImagePilt:Ganymed.jpg |Jupiteri kuu Ganymedes
</gallery>
</center>
 
====Saturn====
Voyager 2 lähim kontakt Saturniga toimus 26. augustil 1981. <ref name="Astronautica" /> Saturni fotode resolutsioon oli parem kui 5 &nbsp;km. Voyageri missiooni tulemusel avastati Saturnil virmalised. Planeedi rõngaste uurimisel selgus, et B-rõngad sisaldavad kodaralaadseid ja F-rõngad punutisesarnaseid struktuure. <ref name="Voyager FAQ" />
[[imagePilt:Saturn (planet) large.jpg|pisi|Voyager 2 pilt Saturnist]]
 
====Uraan====
[[imagePilt:Uranus.jpg|pisi|Voyager 2 pilt Uraanist]]
Möödalend Uraanist toimus 24. jaanuaril 1986 <ref name="Astronautica" />. Voyager 2 avastas Uraani pöörlemistelje suhtes väga suure kaldenurgaga magnetosfääri. Nii Uraani kui Neptuuni magnetosfääri päritolu tundub seetõttu olevat erinev teiste planeetide omast. Voyager avastas 10 Uraani kaaslast ja 2 uut rõngast.<ref name="Project" />
 
====Neptuun====
Neptuunile kõige lähemale jõudis Voyager 2 25. augustil 1989 <ref name="Astronautica" />. Voyager 2 avastas Neptuuni pöörlemistelje suhtes väga suure kaldenurgaga magnetosfääri. Samuti avastati Voyageri abil 6 Neptuuni kaaslast. Neptuuni suurimal kaaslasel Tritonil leiti aktiivsed geisrilaadsed struktuurid ja atmosfäär. Algselt atmosfäärihäirituste jaoks liiga külmaks peetud Neptuunil avastas Voyager 2 suured tormid, teiste seas Suure Tumeda Laigu. Neptuuni rõngad, mida oli varem peetud mittetäielikeks, osutusid lähemal vaatlusel täielikeks peenetest osakestest koosnevateks rõngasteks. Neptuuni magnetvälja tulemusel esinevad seal virmalised. <ref name="Project" />
<center>
<gallery>
imagePilt:Neptune.jpg|Voyager 2 pilt Neptuunist
imagePilt:Neptune rings PIA02224.jpg |Neptuuni rõngad
ImagePilt:Voyager 2 Neptune and Triton.jpg |Neptuun ja Triton
</gallery>
</center>
 
==Hiljutine seis==
Voyager 2 asub novembris 2011 heliosfääri välimises osas, kus päikesetuule kiirust aeglustab interstellaarse gaasi rõhk. Pluuto orbiidist möödus Voyager 2 juba aastal 1989. 2007. aastal, olles 84 AU kaugusel Päikesest, läbis Voyager 2 punkti, kus Päikesetuule kiirus muutub väiksemaks helikiirusest (''termination shock''). 12. novembri 2011 seisuga oli Voyager 2 kaugus Maast 97,3 astronoomilist ühikut (0,0015 valgusaastat ehk 14,56 miljardit kilomeetrit). Elektromagnetkiirguse edasi-tagasi saatmiseks Päikeselt kulus 12. novembril 2011 26 h, 58 min ja 47 s. <ref name="JPL Voyager" /> Voyager 2 liigub oma sõsarsondist veidi aeglasemalt (keskmiselt 3,3 AU aastas) ning 48° ekliptikatasandist lõunasuunas. <ref name="NearingInterstellar" /> <ref name="InterstellarNearing" /> Mõlemad sondid saadavad senini väärtuslikke teaduslikke andmeid läbi süvakosmose võrgu DSN-i (''Deep Space Network'') <ref name="Voyager Mission" />.
Mõlemal sondil peaks olema piisavalt kütust, et opereerida vähemalt kuni 2020. aastani, selleks ajaks peaks Voyager 2 olema 16,9 miljardi km kaugusel Päikesest. <ref name="Interstellar" />
 
==Voyageri kuldne plaat==
179. rida:
<ref name="Slips">[https://www.sciencenews.org/article/last-voyager-1-slips-interstellar-space Science News: At last, Voyager 1 slips into interstellar space]</ref>
<ref name="Enters">[https://www.nasa.gov/press-release/nasa-s-voyager-2-probe-enters-interstellar-space NASA: NASA’s Voyager 2 Probe Enters Interstellar Space]</ref>
<ref name="084A">http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1977-084A</ref>
<ref name="Interstellar">[http://voyager.jpl.nasa.gov/mission/interstellar.html/ Interstellar Mission]</ref>
<ref name="Tähistaevas">Tähistaevas entsüklopeedia. 2009. Koolibri. lk 290.</ref>
<ref name="Project">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/voyager.html Voyager Project Information]</ref>
<ref name="NSSDC">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1977-076A NSSDC Voyager 2]</ref>
<ref name="Astronautica">[http://www.astronautix.com/craft/voyager.htm /Encyclopedia Astronautica]</ref>
<ref name="084A">http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1977-084A</ref>
<ref name="Tähistaevas">Tähistaevas entsüklopeedia. 2009. Koolibri. lk 290.</ref>
<ref name="ISS">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-01 Imaging Science (ISS)]</ref>
<ref name="PRA">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-10 Planetary Radio Astronomy (PRA)]</ref>
190. rida ⟶ 189. rida:
<ref name="MAG">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-05 Triaxial Fluxgate Magnetometer (MAG)]</ref>
<ref name="PWS">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-13 Plasma Wave System (PWS)]</ref>
<ref name="Astronautica">[http://www.astronautix.com/craft/voyager.htm /Encyclopedia Astronautica]</ref>
<ref name="Adrastea">http://www.universetoday.com/50230/adrastea/</ref>
<ref name="Jupiter">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Jupiter&Display=Moons NASA SSE: Jupiter: Moons]</ref>
197. rida:
<ref name="Voyager Mission">[https://voyager.jpl.nasa.gov/mission/ Mission Overview]</ref>
}}
 
[[CategoryKategooria:Kosmoseaparaadid]]
[[Kategooria:NASA kosmosesondid]]
[[Kategooria:Voyageri programm]]