Vikipeedia

Ühistöö: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
39. rida:
}}
{{See artikkel|räägib Vabadussõja ajal tegutsenud abiorganisatsioonist; ajalehe kohta vaata [[Ühistöö (Rapla ajaleht)]]}}
'''Ühistöö''' oli vabatahtlikest koosnev abiorganisatsioon, mis tegeles peaasjalikult [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal erinevate meditsiiniliste, logistiliste ja heategevuslike ülesannetega algselt sõjas oleva [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] ja hiljem ka Eesti ühiskonna laiemaks toetamiseks.<ref name="pOAMh" /><ref name="oy8BT" /> Organistatsioon pidi põhikirja järgselt koordineerima seltside ja ühingute jõud
 
ÜhingoÜhingu asutamiskoosolek toimus Tallinna õpetajaskonna initsatiivil 6. detsembril 1918 Tallinnas ja selle juhiks sai [[Voldemar Päts]], kes sai hiljem selle töö eest [[Vabadusrist|Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu]].<ref name="Päewaleht" /> Järgnevalt asutati ühingu haldusüksuseidesindusi ka mujal Eestis.<ref name="ERM" /> Ühistöö tegevuse arenedes eraldati sellest hiljem alamosakonnad, mis tegelesid vastavalt haavatute ja haigete abistamise, tegeva sõjaväe toetamise ning sõjapõgenike ja sõjavangide eest hoolitsemisega. Nendest osakondadest moodustati 18. jaanuaril 1919 Vabariigi Valitsuse otsusega uus iseseisev organisatsioon – [[Eesti Punane Rist]], mis pidi alluma [[Sõjaväe Tervishoiuvalitsus]]e ülemale.<ref name="ERM" />
 
Pärast Vabadussõja lõppu tegutses ühing edasi põhiliselt palgatöölistega, tegeldes erinevat tüüpi heategevusliku tööga ja annetuste korjamisega [[Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend|Vabadussõja mälestusmärkide]] püstitamiseks. Ühistöö lõpetas tegevuse 1921. aastal.
47. rida:
== Asutamine ==
[[File:Ühistöö sanitaar- ja toitlustuspunkti personal haavatuga Vastseliinas II, 30.03.1919.jpg|pisi|Ühistöö meditsiini- ja toitlustuspunkti töötajad koos haavatuga. Paremal punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919]]
1. detsembril 1918 toimus [[Estonia teater|Estonia teatris]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esindajate ja ärksamate kodanike osavõtul rahvakoosolek, kus arutati, et kuidas saaks käimasolevat vabadusvõitlust omaltpoolt toetada tsiviilisikud. Koosolekul otsustati, et kõik organisatsioonid peavad kohustama oma liikmeid asutama [[Kaitseliit|Kaitseliitu]], varustama Rahvaväge moonaga ja andma võimaluste piires riigile laenu.<ref name="B31" /> Samuti tuli arutlusele Tallinna õpetajaskonna hulgas tekkinud mõte luua eraldi tsiviilorganisatsioon, mis aitaks valitsust ja sõjaväge iseseisvuse kaitsmisel.<ref name="Päewaleht" /> Mõte oli inspireeritud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal Venemaal tegutsenud linnade ja omavalitsuste liitudest, mis tegelesid erinevate riigikaitseliste ülesannetega.<ref name="B31" /> [[Riigi Kunsttööstuskool]]i direktor [[Voldemar Päts|Voldemar Pätsile]], kes oli ka [[Konstantin Päts]]i noorem vend, anti koosolekul ülesanne valmistada ette sellise organisatsiooni põhikiri,<ref name="B31" /> mis kinnitati 5. detsembril ametlikult valitsuse poolt.<ref name="Päewaleht2" />.<ref name="Sakala2" /> Ühingu nime – "Ühistöö" – mõtles välja Voldemar Pätsi abikaasa [[Johanna Päts]].<ref name="B32" />
 
Nädal aega hiljem, 8. detsembril, toimus [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i (praegune [[Inglise kolledž]]) hoones ühingu asutamiskoosolek, kus valiti liidu juhatus ja määrati juhatuse esimeheks Voldemar Päts.<ref name="Päewaleht2" /> Samuti otsustati, et samas hoones hakkab asuma Ühistöö keskjuhatus, kust koos valitsusega antakse plaantivalt üle riigi paiknevatele allosakondadele tegevussuuniseid.<ref name="B32" /> Seejärel alustati laiema liikmeskonna leidmiseks ajakirjanduses aktiivset kihutustööd.<ref name="B32" />
58. rida:
 
[[File:Ühistöö pakkide saatmine rindele, 1919.jpg|pisi|Ühistöö pakkide saatmine Narva rindele, 1919]]
Kuna Eesti väed olid 18. detsembril enamlaste tugeva pealetungi tõttu sunnitud [[Tartu]] maha jätma, sai Ühistöö seal tööd alustada alles 13.–14. jaanuaril asetleidnud [[Tartu lahing (1919)|Tartu lahingu]] järel, mil linn vabastati. Linnas käivitati laatsaretid, loodi raudteejaamades ja rindejoone lähedal sidumispunkte ning organiseeriti riiete ja toidu kogumist annetustena. [[Sõjaväe rekvireerimiskomisjon]]i ülesandel koguti sõjaväele ka erinevaid tarbeaineid ja varustust. Samuti töötas Ühistöö jaoks mitu Tartu töökoda, kokku paarsada inimest, seejuures näiteks rätsepa, king- ja sadulsepa töökojad, püsside ja sõiduvahendite parandustöökoda, pesuköök, nahaparkimisvabrik ja naisseltside veetud õmblustöökojad. Linnas ja rindel loodi Ühistöö initsatiivil ka toitluspunktid. <ref name="B33" />
 
<!-- 1919. aasta veebruariks oli meditsiinilised ülesanded Ühistöölt üldiselt ülevõtnud [[Eesti Punane Rist]]. 9. veebruaril toimus üldkoosolek, millel arutati muuhulgas organistatsiooni ametliku asjajamise efektiivsemaks muutmist.<ref name="Päewaleht3" /> -->▼
 
20. veebruaril toimus [[Raekoja plats (Tallinn)|Tallinna raekojaplatsil]] (endisel [[Suur turg|Suurel turul]]) 14. Ühistöö kongress, mille eesmärgiks oli hõlpsamalt korraldada koostööd Ühistöö allosakondade vahel, aga ka Ühistöö ja Punase Risti ning Ühistöö ja Vabariigi Valitsuse vahel. Samuti seati eesmärgiks töötada välja ühtne Ühistöö kodukord.<ref name="Sakala1" />
 
▲<!-- 1919. aasta veebruariks oli meditsiinilised ülesanded Ühistöölt üldiselt ülevõtnud [[Eesti Punane Rist]].<ref name="Päewaleht3" /> -->
{{Pooleli}}
 
70. rida ⟶ 73. rida:
1927. aastal andis [[Tallinna Õpetajate Selts]] välja [[Eduard Laaman]]i koostatud kogumikraamatu Ühistöö tegevusest.<ref name="B40" />
 
== Struktuur ja korraldus ==
Ühistöö tegevust juhtis üleriiklikult keskjuhatus, mille esimeheks oli Voldemar Päts. Ühing jagunes siseriiklikult regiooniti väiksemateks haldusüksusteksosakondadeks, mis eksisteerisid muuhulgas näiteks [[Tallinn]]as (ühtlasi esimene osakond), [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Viljandi]]s. Organisatsioon oli kohati esindatud ka mõnedes kihelkondades, valdades ja alevites.<ref name="Sakala2" />▼
[[File:Ühistöö Viljandi osakonna eestseisus, 18.05.1919 (cropped).jpg|pisi|"Ühistöö" Viljandi osakonna eestseisus, 18. mai 1919.]]▼
 
▲Ühistöö tegevust juhtis üleriiklikult keskjuhatus, mille esimeheks oli Voldemar Päts. Ühing jagunes regiooniti väiksemateks haldusüksusteks, mis eksisteerisid näiteks [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s ja [[Viljandi]]s.
organiteks olid seltsi üleüldine koosolek, juhatus ning "revisjoni- ja mitmesugused erikomisjonid".
<!-- 9 osakonda -->
 
Ühistöö juhatuse ja revisjoni liikmete arvu ning nende liikmete ametisse kinnitamise ja ametist vabastamise pidi määrama üleüldine koosolek. Juhatuse ja organistatsiooni, mis pidi ühtlasi määrama ka juhatuse ja revisjoni võimupiiri. Organisatsiooni tegevust sätestas kodukord/põhikiri, mis kiideti heaks asutamiskoosolekul.<ref name="Sakala3" />
 
9. veebruaril 1919 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus erinevate bürokraatiliste protseduuride kiiremaks edenemiseks panna osakondades ametisse eraldi palgalised asjaajajad.<ref name="Päewaleht3" />
 
=== Tallinnas ===
Tallina osakond loodi 9. detsembril 1918 koos ühingu endaga ning seda asus juhtima Ühistöö juhataja Voldemar Päts. Tallinna osakonna koosseisu kuulusid ülesannete järgi jaotatud alamosakonnad<!--, mida oli kokku 9 <ref name="Päewaleht3" />-->.
* '''Haavatutele abiandmise osakond'''
: Peaülesandeks oli sõjategevuses haavtahaavata saanute transporteeriminetranspordi korraldamine. SeejuuresSamuti tegeldi ka sõjaväe sanitaarvagunite korrashoiuga ningja varustati neid riidematerjali, madratsite, tekkide, patjade, pesu ja kööginõudega. Toodeti ka sidemekomplekte, kompresse, patju, tuhvleid ja muud sarnast. Osakonna peamised tegevuspunktid Tallinnas olid [[Balti jaam]]as ja [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]a vaksalis, kus võeti rongidega saabuvad haavatud ja haiged vastu, registreeriti, toideti ja vajadusel riietati ning saadeti edasi linna haigemajadesse. 1919. aasta veebruari keskpaigaks oli osakonna tegevuse üldiselt ülevõtnud [[Eesti Punane Rist]].<ref name="Päewaleht3" />
* '''Sõjavangide toetamise osakond<ref name="Päewaleht3" />'''
*: HoolekandmiseOsakond jategeles sõjapõgenejateTallinnas viibinud sõjavangide ravi, toitlustuse, majutuse ja abiandmisetranspordi osakondkorraldamisega.<ref name="Päewaleht3" />
* '''Tegeva sõjaväe toetamise osakond<ref name="Päewaleht3" />'''
: Osakonnas valmistati peamiselt ihupesu sõjaväe [[Varustusvalitsus]]ele ning tehti muud õmblemis-, kudumis- ja tikkimsitööd. 1919. aasta 14. jaanuari seisuga oli ära õmmeldud 18 491 meetrit (26 000 [[arssin]]at) pesuriiet. Osakonna töös oli 1919. aasta 17. jaanuari seisuga osalenud üle 500 vabatahtliku, lisaks ka [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]i, [[Vene Eragümnaasium]]i ja teiste koolide õpilased. Kollektiivi hulka kuulus ka mõnikümmend päevapalgalist ja tükitöölist.<ref name="Päewaleht3" /><ref name="Sakala2" />
* Töö ja teadete osakond<ref name="Päewaleht3" />▼
* '''Kalewi maleva'''
* Agitatsiooni ja reklaamiosakond<ref name="Päewaleht3" />▼
: See osakond tegutses iseseisvalt eelmainitud Tegeva sõjaväe toetamise osakonnast, kasutades põhiliselt ainult vabatahtlikku tööjõudu. Ülesannetelt tegeleti varustusvalitsusele pesu, riiete ja muude tarbeasjade valmistamisega.<ref name="Päewaleht3" />
* '''Hoolekandmise ja sõjapõgenejate abiandmise osakond'''
: Osakond alustas tööd 31. detsembril 1918 ja tegutsedes algselt ainult sõjapõgenikele erinevat sorti abi andmisega. 10. jaanuaril 1919 määrati osakonna ülesandeks ka langenud sõdurite perekondadele ning muudele abivajajatele abiraha ja toiduabi korraldamine. Osakonna siseselt tegutsesid eraldiseisvad sõjapõgenike registreerimise ja neile elamispinna hankimisega tegelevad toimkonnad.<ref name="Päewaleht3" />
* '''Korjanduste ja pidude osakond''''
: Osakond tegeles põhiliselt Ühistöö tegevuse toetamiseks mõeldud korjanduste organiseerimisega.<ref name="Päewaleht3" />
▲* '''Töö ja teadete osakond<ref name="Päewaleht3" />'''
: Osakonnas tegeldi tööpakkujate ja -otsijate kokkuviimisega ning edastati Vabariigi Valitsuse, linna- ja maakonnavalitsuste väljastatud teadeandeid.<ref name="Päewaleht3" />
* '''Agitatsiooni- ja reklaamiosakond'''
: Osakond korraldas kõnesid ja koosolekuid ning levitas kirjalist informatsiooni eesmärgiga tutvustada Ühistöö tegevust ja värvata uusi vabatahtlikke.<ref name="Päewaleht3" /> Samuti saadeti teistesse linnadesse ja maakohtadesse kohalike Ühistöö osakondade asutamiseks agitaatoreid ja abilisi.<ref name="Sakala2" />
 
=== Tartus ===
Tartu osakond alustas tööd vahetult pärast 13.–14. jaanuaril asetleidnud [[Tartu lahing (1919)|Tartu lahingu]]t, mil linn vabastati Nõukogude Liidu vägedest. Osakonna koosseisu kuulusid järgmised alamosakonnad:
* Haavatutele ja haigetele abiandmise osakond<ref name="Postimees2" />
* Sõjavangide'''Haavatutele ja sõjapõgenikehaigetele toetamiseabiandmise osakond<ref name="Postimees" />'''<ref name="Postimees2" />
* Tegeva'''Sõjavangide sõjaväeja sõjapõgenike toetamise osakond'''<ref name="Postimees" /><ref name="Postimees2" />
* Majandusosakond'''Tegeva jasõjaväe kassatoetamise osakond'''<ref name="Postimees2" />
* Agitatsiooni-'''Majandusosakond ja reklaamiosakondkassa'''<ref name="Postimees2" />
▲* '''Agitatsiooni- ja reklaamiosakond'''<ref name="Päewaleht3Postimees2" />
: Korraldasid erinevaid kampaaniaid annetuste kogumiseks ning ka pidulikke vastuvõtte Tartut väisavatele sõjaväeosadele.<ref name="B33" />
 
=== Viljandis ===
▲[[File:Ühistöö Viljandi osakonna eestseisus, 18.05.1919 (cropped).jpg|pisi|"Ühistöö" Viljandi osakonna eestseisus, 18. mai 1919.]]
Viljandi osakond alustas tegevust 17. jaanuaril 1919.<ref name="Sakala2" />
 
==Vaata ka==
109. rida ⟶ 131. rida:
<ref name="Postimees">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19190228.2.20 |Pealkiri=Tartu "Ühistöö" tegewuse ülewaade |Väljaanne=[[Postimees]] (1886-1944; nr. 39) |Aeg=28 veebruar 1919 |Kasutatud=15. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="Postimees2">{{Netiviide |Autor=Maire R. |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19181213.2.5 |Pealkiri=Naised, mis meil kohe teha? |Väljaanne=[[Postimees]] (1886–1944; nr 240) |Aeg=13. detsember 1918 |Kasutatud=15. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="Päewaleht">{{Netiviide |URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19381208.2.26 |Pealkiri="Ühistöö" loodi 20 aasta eest |Väljaanne=[[Päewaleht]] (nr. 333) |Aeg=8. detsember 1938 (nr. 333) |Kasutatud=11. november 2017}}</ref>
<ref name="Päewaleht2">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19191208.2.10 |Pealkiri="Ühistöö" aastapäeval |Väljaanne=[[Päewaleht]] (nr 269) |Aeg=8. detsember 1919 (nr 269) |Kasutatud=14. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="Päewaleht3">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19190215.2.18 |Pealkiri=Eesti seltside ja organisatsioonide liidu "Ühistöö" üleüldine koosolek 9. weebr. |Väljaanne=[[Päewaleht]] (nr. 38) |Aeg=15. veebruar 1919 |Kasutatud=15. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="Sakala1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19190214.2.7 |Pealkiri=Ühistöölt |Väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] (1878-1940; nr 13) |Aeg=14. veebruar 1919 |Kasutatud=15. aprill 2019}}</ref>
<ref name="Sakala2">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19190117.2.2 |Pealkiri=Möned ülestähendused "Ühistöö" kohta |Väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] (1878-1940; nr 5) |Aeg=17. jaanuar 1919 |Kasutatud=15. aprill 2019}}</ref>
<ref name="Sakala3">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19190117.2.3 |Pealkiri=Eesti seltside ja organisatsioonide liidu „Ühistöö" põhjuskiri |Väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] (1878-1940; nr 5) |Aeg=17. jaanuar 1919 |Kasutatud=15. aprill 2019}}</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ühistöö"