Avaliku elu tegelane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Pikne (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ssgreporter. Märgis: Tühistamine |
seaduses on "avalik huvi" |
||
5. rida:
== Andmete avaldamine ==
Kõikide inimeste, kaasa arvatud avaliku elu tegelaste isikuandmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb lähtuda [[isikuandmete kaitse seadus]]est. Isikuandmed loetakse avalikustatuks juhul, kui nende põhjal on võimalik isik tuvastada; selle täpsemad tingimused võivad sõltuda juhtumist.{{lisa viide}}. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis isikuandmete kaitse seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses [[avalik huvi|avaliku huvi]]ga<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 Isikuandmete kaitse seadus, § 4]</ref> või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. <ref>[http://www.ohtuleht.ee/302578/kuidas-kaitsta-tavalist-inimest-kriminaalsaates Kuidas kaitsta tavalist inimest kriminaalsaates?] Intervjuu [[andmekaitseinspektsioon]]i peadirektor [[Viljar Peep|Viljar Peeb]]uga. Õhtuleht 1. november 2008</ref>.
[[Euroopa inimõiguste konventsioon]]i artiklis 10 tagatud [[ajakirjandusvabadus]] tähendab, et [[ajakirjandus]] peab saama avaldada [[info]]t, mis aitab kaasa [[debatt|debatile]] demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab [[poliitik]]ute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse [[uudishimu]] rahuldamist kellegi [[eraelu]] detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga [[majandushuvid]], mis ei kaalu üles inimese huvi [[eraelu puutumatus]]ele.{{lisa viide}}
| |||