Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 37 447 baiti ,  7 kuu eest
resümee puudub
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:FDA8:CF8F:8345:A318|aasta=2019|kuu=aprill}}{{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2019}}
 
{{See artikkel| räägib linnast; hertsogkonna kohta vaata artiklit [[Braunschweigi hertsogkond]].}}
 
{{linn
| nimi = Braunschweig
| hääldus = br'aunšvaig
| omakeelne_nimi_1 = saksa | Braunschweig |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flagge Stadt Braunschweig.png|200px]]
| lipu_link = [[Braunschweigi lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:BrunswickWappen Coat of ArmsBraunschweig.pngsvg|100px]]
| vapi_link = [[Braunschweigi vapp]]
| pindala = 192,1
| elanikke =
| asendikaart = Saksamaa
}}
 
[[Pilt:Braunschweiger Loewe Original Brunswick Lion.jpg|pisi|Braunschweigi lõvi]]
[[Pilt:Braunschweig Luftaufnahme Innenstadt (2011).JPG|thumb|Vaade Braunschweigile]]
'''Braunschweig''' on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l [[Oker]]i jõe ääres.
[[Pilt:Lower Saxony BS.svg|thumb|Braunschweigi paiknemine Alam-Saksimaal]]
 
'''Braunschweig''' (alamsaksa: ''Brunswiek'') on linn [[Alam-Saksi]]maal [[Saksamaa]]l, [[Harz]]i mägedest põhjas, [[Oker]]i jõe kaugeimas laevatatavas kohas, mis ühendab selle [[Aller]]i ja [[Weser]]i jõgede kaudu [[Põhjameri|Põhjamerega]]. Linna pindala on 192,13 km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest.
 
Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.-17. sajandil [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. See oli kolme järjestikuse riigi pealinn: [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond]] (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), [[Braunschweigi hertsogkond]] (1814–1918) ja [[Braunschweigi Vaba Riik]] (1918–1946).
 
Täna on Braunschweig suuruselt teine linn Alam-Saksimaal ning suur [[Teaduslik meetod|teadus-]] ja arendustegevuse keskus.
 
== Ajalugu ==
 
[[Pilt:BurgDankwarderode2016.jpg|thumb|left|[[Dankwarderode loss]]]]
Nii palju kui teada, mainiti Braunschweigi ürikutes esmakordselt [[1031]]. Kasutati nimekuju '''Brunesguik''' ja nimetati linnas olevat Püha Magni kirikut. Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati [[9. sajand]]i teisel poolel. [[Braunschweigi riimkroonika]] ([[1279]]–[[1298]]) annab linna asutamise aastaks [[861]], ent see on legend.
 
=== Asutamine ja varajane ajalugu ===
Esialgu nimetati linna '''Brunswickiks''' linna asutaja Bruno järgi, kuid Bruno kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda [[1573]].
 
Linna asutamise kuupäev ja asjaolud ei ole teada. Pärimus väidab, et Braunschweig loodi kahe asula ühendamise teel, ühe asutas [[Saksid|Saksi]] krahv [[Brun (Saksi hertsog)|Brun]], kes suri 880. aastal, Okeri jõe ühele kaldale – legend annab asutamisaastaks 861 – ja teine oli legendaarse krahv Dankwardi asula, kelle järgi on nimetatud [[Dankwarderode loss]] ("Dankwardi välu"), mis rekonstrueeriti 19. sajandil. Linna algne nimi ''Brunswik'' on segu nimest Brun ja [[Alamsaksa keel|alamsaksa]] sõnast ''wik'' (ladina ''vicus''), koht, kus kaupmehed puhkasid ja oma kaupu hoidsid. Seega näitab linna nimi ideaalset puhkekohta, kuna see asub koolme juures üle Okeri jõe. Teine linna nime selgitus on see, et see pärineb sõnast ''Brand'', või põletamine, viidates kohale, mis tekkis pärast maastiku puhastamist põletamise läbi. Linna on esmakordselt mainitud Püha Magni kiriku 1031. aasta dokumentides, mis annab linna nimeks ''Brunesguik''.
[[Heinrich Lõvi]] tegi [[12. sajand]]il linna endale kuuluva [[Braunschweigi hertsogiriik|Braunschweigi hertsogiriigi]] pealinnaks. Aastal [[1166]] laskis ta linna püstitada pronkslõvi, mis oli tema vapiloom ning sai kiiresti linna sümboliks ja vaatamisväärsuseks. See oli esimene vabalt seisev [[pronks]]skulptuur [[Alpid]]est põhjas. Ta laskis linna ehitada kindluse [[Dankwarderode]] ning alustada [[toomkirik]]u ehitamist, mis valmis kõigest 53 aastaga ([[1173]]–[[1226]]). Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et keeldus sõjalisest abist [[Friedrich I Barbarossa]]le, mispeale Barbarossa [[1180]] talt kõik valdused ära võttis ja ta pagendas.
 
Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati [[9. sajand]]i teisel poolel. [[Braunschweigi riimkroonika]] ([[1279]]–[[1298]]) annab linna asutamise aastaks [[861]], ent see on legend. Esialgu nimetati linna '''Brunswickiks''' linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda [[1573]].
Braunschweig sai tähtsaks [[kaubandus]]- ja [[käsitöö]]keskuseks ning [[13. sajand]]ist kuulus ta [[Hansa Liit]]u. Aastal [[1430]] sai Braunschweig [[vabalinn]]aks. [[1671]]. aastast allus linn jällegi hertsogile, kes [[1753]] oma residentsi linna tagasi tõi.
 
=== Keskaeg ja varauusaeg ===
Iseseisva riigina lakkas Braunschweigi hertsogiriik olemast [[1806]], mil [[Saksa-Rooma riik]] likvideeriti. [[1815]] loodi see [[Viini kongress]]i otsuste põhjal uuesti ja Braunschweig sai taas selle pealinnaks. [[1866]] hõivas hertsogiriigi [[Preisimaa]], mistõttu Braunschweig lakkas sisuliselt olemast sõltumatu riigi pealinn.
 
[[Pilt:Braun Braunschweig UBHD.jpg|thumb|left|Braunschweig 16. sajandil, ''Civitates orbis terrarum'', [[Georg Braun]] ja Frans Hogenberg.]]
[[6. november|6. novembril]] [[1918]] moodustati [[Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik]], mida juhtis [[Heinrich Jasper]]. Riik hävitati [[10. mai]]l [[1919]].
[[Pilt:Brunswick cathedral.JPG|thumb|right|Braunschweigi Püha Blasiuse toomkirik ja lõvikuju]]
 
12. sajandini valitsesid Braunschweigi Saksi aadlisuguvõsa [[Brunoonid]], siis läks see abielu kaudu [[Welfid]]ele. 1142. aastal sai Welf [[Heinrich Lõvi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (millele 1156. aastast lisandus ka [[Baieri hertsogkond]]). Ta muutis Dankwarderode lossi, [[Braunschweigi krahvkond|Braunschweigi krahvide]] residentsi, oma enda ''[[Kaiserpfalz|Pfalziks]]'' ja arendas linna edasi oma võimu väljendamiseks. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse [[Braunschweigi toomkirik|toomkirik]], mis valmis kõigest 53 aastaga ([[1173]]–[[1226]]), ja lossi ette püstitati ka lõvikuju ([[1166]]), tema vapiloom. Lõpuks sai [[Braunschweigi lõvi|lõvist]] linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev [[pronks]]skulptuur [[Alpid]]est põhjas.
Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi asemele loodi [[Braunschweigi Vaba Riik]], mille pealinn oli endiselt Braunschweig. See oli riik üksnes nimeliselt. [[1946]] likvideeriti see lõplikult ja ühendati [[Alam-Saksimaa]]ga.
 
Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et ta julges keelduda sõjalisest abist keiser [[Friedrich I Barbarossa]]le, mis viis tema pagendamiseni 1182. aastal. Heinrich läks Inglismaale eksiili. Ta oli 1168. aastal loonud sidemed Inglise krooniga, oma abielu kaudu Inglismaa kuninga [[Henry II]] tütre [[Matilda Inglismaalt|Matildaga]], kes oli [[Richard I|Richard Lõvisüdame]] õde. Kuid tema poeg [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto]], kes suutis mõju taastada ja krooniti lõpuks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]], jätkas linna arengu soodustamist.
[[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1944]] korraldasid inglased õhurünnaku korraga [[Duisburg]]ile, [[Köln]]ile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sel ajal umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna poolpuitmajapiirkondi. Algul visati [[lõhkepomm]]e, et majakatuseid purustada, pärast [[süütepomm]]e, et tekitada võimalikult suurt [[tulekahju]]. Pommitamise tulemusel tekkis [[tuletorm]], milles enamus linnast maha põles. Viimased tulekolded kustutati alles [[20. oktoober|20. oktoobril]]. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.
 
[[Keskaeg|Keskajal]] oli Braunschweig oluline kauplemiskeskus, üks Põhja-Euroopa majanduslikke ja poliitilisi keskusi ning Hansa Liidu liige 13. sajandist 17. sajandi keskpaigani. 1600. aasta paiku oli Braunschweig suuruselt seitsmes linn Saksamaal. Kuigi ametlikult üks [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] valitsejate residentse, mis oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] liikmesriik, valitses Braunschweigi ''[[de facto]]'' sõltumatult võimas [[patriits (Rooma-järgne Euroopa)|patriitside]] klass ja [[gild]]id enamuse [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajast]] ja [[Varauusaeg|varauusajast]]. Braunschweigi [[bürger]]ite kasvava võimu tõttu kolisid [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid]], kes valitsesid ühte Braunschweig-Lüneburgi osa, 1432. aastal lõpuks oma ''[[Residenz]]i'' linnast välja ja lähedalasuvasse [[Wolfenbüttel]]i linna. Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid saavutasid kontrolli linna üle alles 17. sajandi lõpus, kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog [[Rudolf August]] võttis linna pärast piiramist. 18. sajandil ei olnud Braunschweig ainult poliitiline, vaid ka kultuuriline keskus. Mõjutatuna [[Valgustusajastu]] filosoofiast muutusid hertsogid nagu [[Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Anton Ulrich]] ja [[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]] kunstide ja teaduse patroonideks. 1745. aastal asutas Karl I ''Collegium Carolinumi'', mis on [[Braunschweigi tehnikaülikool]]i eelkäija, ja 1753. aastal kolis ta hertsogi residentsi tagasi Braunschweigi. Sellega meelitas ta luuletajaid ja mõtlejaid, nagu [[Gotthold Ephraim Lessing|Lessing]], [[Johann Anton Leisewitz|Leisewitz]] ja [[Jakob Mauvillon]] oma õukonda ja linna. Lessingi ''[[Emilia Galotti]]t'' ja [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] ''[[Faust (Goethe)|Faustt]]'' etendati esmakordselt Braunschweigis.
Braunschweig on tuntud [[klaver]]ite tootmise poolest. Kaks klaveritootmisettevõtet: [[Wilhelm Schimmel|Schimmel]] ja [[Steinway]] on asutatud Braunschweigis, mõlemad [[19. sajand]]il.
 
=== 19. sajand ===
Braunschweigi järgi on nimetatud [[Kanada]] provints [[New Brunswick]]. See on seotud asjaoluga, et [[1714]]–[[1837]] oli [[Suurbritannia]] [[personaalunioon]]is [[Hannoveri hertsogkond|Hannoveri hertsogkonnaga]].
 
[[Pilt:Braunschweig Brunswick BS-Landtag (2005).JPG|thumb|left|''Landschaftliches Haus'', Braunschweigi hertsogkonna ja Vaba Riigi [[Maapäev]]a hoone.]]
== Sport ==
 
Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast [[1806]], mil [[Saksa-Rooma riik]] likvideeriti. 1806. aastal [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid linna [[Prantsusmaa|prantslased]] ja 1807. aastal sai sellest üürikese [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] osa. Maapaos hertsog [[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]] rajas vabatahtlike korpuse ([[Must korpus]]), kes võitlesid prantslastega mitmes lahingus.
Braunschweigi nimekaim spordiklubi on [[Braunschweigi Eintracht]], mis tuli [[1967]] [[Bundesliga]] meistriks. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail [[1963]]–[[1973]] ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest [[punane kaart|punast kaarti]]. Alates 1999 on klubi mänginud põhiliselt tugevuselt kolmandas, vahel ka [[2. Bundesliga]]s.
 
Pärast [[Viini kongress]]i 1815. aastal sai Braunschweigist taasloodud sõltumatu [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweigi hertsogkonna]] pealinn, 1871. aastast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osariik. 1830. aasta [[Juulirevolutsioon]]i kiiluvees sunniti Braunschweigis troonist loobuma hertsog [[Karl II (Braunschweig)|Karl II]]. Tema [[Absoluutne monarhia|absolutistlik]] valitsemisstiil oli eelnevalt võõrandanud aadli ja [[kodanlus]]e, samas kui alamklasse mõjutas halb majanduslik olukord. 7.–8. septembri öösel 1830 ründas vihane rahvahulk [[Braunschweigi loss|hertsogipaleed]] Braunschweigis, see süüdati põlema ja hävitati täielikult. Karli järglane oli tema vend [[Wilhelm (Braunschweig)|Wilhelm VIII]]. Wilhelmi valitsemisajal tehti liberaalseid reforme ja tugevdati Braunschweigi parlamenti.
 
19. sajandil tekitas [[industrialiseerimine]] linnas kiire rahvaarvu kasvu, põhjustades lõpuks Braunschweigi esmakordse märkimisväärse laienemise keskaegsete [[Linnamüür|kindlustuste]] ja Okeri jõe taha. 1. detsembril 1838 avati esimene lõik [[Braunschweigi–Bad Harzburgi raudtee]]liinist, mis ühendas Braunschweigi ja Wolfenbüttelit, esimese raudteeliinina Põhja-Saksamaal, sellega opereeris [[Braunschweigi hertsogkonna riigiraudtee]].
 
=== 20. sajandi algus ja keskpaik ===
 
[[Pilt:Braunschweig.jpg|thumb|right|Braunschweig 1900. aasta paiku]]
[[Pilt:Braunschweig15101944.jpg|thumbnail|left|Braunschweig 15. oktoobri öösel 1944]]
 
8. novembril 1918, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppedes, sundis [[Sotsialism|sotsialistlik]] [[tööliste nõukogu]] hertsog [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst Augusti]] troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja [[Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik|Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi]] [[Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (USPD) üheparteilise valitsuse all (juht [[Heinrich Jasper]]); kuid järgnenud Maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid [[koalitsioonivalitsus]]e. 1919. aasta ülestõus Braunschweigis, mida juhtis [[Kommunism|kommunistlik]] [[Spartakistid]]e Liit, sai lüüa, kui ''[[Vabakorpused|Freikorpsi]]'' väed [[Georg Ludwig Rudolf Maercker]]i juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri [[Gustav Noske]] käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus [[põhiseadus]] [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi Vabale Riigile]], mis oli nüüd [[parlamentaarne vabariik]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]], pealinnaga taas Braunschweigis.
 
Pärast Maapäeva valimisi 1930. aastal oli Braunschweig teine osariik Saksamaal, kus [[Natsi-Saksamaa|natsid]] osalesid valitsuses, kui [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] (NSDAP) moodustas koalitsioonivalitsuse mitme konservatiivse ja parempoolse parteiga. Braunschweigi siseministri [[Dietrich Klagges]]i toel organiseeris NSDAP Braunschweigis suure [[Sturmabteilung|SA]] kogunemise. 17.–18. oktoobril 1931 marssis 100 000 SA rünnakrühmlast läbi linna, tänavavõitlused natside, sotsialistide ja kommunistide vahel jätsid maha mitu surnut või vigastatut. 25. veebruaril 1932 andis Braunschweigi osariik [[Adolf Hitler]]ile Saksa kodakondsuse, et võimaldada tal osaleda [[1932. aasta Saksa presidendivalimised|1932. aasta Saksa presidendivalimistel]]. Braunschweigis tegid natsid osariigi valitsuse nõusolekul mitmeid rünnakuid poliitiliste vaenlaste vastu.
 
Pärast natside võimuhaaramist 1933. aastal paigutati Braunschweigi mitu riigiasutust, sealhulgas ''[[Deutsche Forschungsanstalt für Luftfahrt]]'' [[Völkenrode]]s, [[Hitlerjugend]]i ''[[Akademie für Jugendführung]]'' ja [[Relva-SS|SS]]-[[SS-Junkerschule|Junkerschule Braunschweig]]. [[Reichswerke Hermann Göring]] [[Salzgitter]]is ja [[Wolfsburg|Stadt des KdF-Wagens]], samuti mitu tehast linnas endas (sealhulgas [[Büssing]] ja [[Volkswagenwerk Braunschweig]]) muutsid Braunschweigi piirkonna üheks Saksa [[Kaitsetööstus|relvatööstuse]] keskuseks.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Braunschweig Wehrkreis XI ("[[Saksamaa sõjaväeringkond|sõjaväeringkonna XI]]") ''Untergebiet Hauptquartier'' ("Alampiirkonna peakorter") ja oli garnisonilinn [[31. jalaväediviis (Wehrmacht)|31. jalaväediviisile]], mis võttis osa sissetungist Poolasse, Belgiasse ja Prantsusmaale, olles suuresti purustatud taganemise käigus pärast sissetungi Venemaale. Sel perioodil toodi linna sunnitööks tuhandeid ''[[Ostarbeiter]]eid'' ja aastatel 1943–1945 suri vähemalt 360 nendelt töölistelt äravõetud last Ostarbeiterite sünnitusosakonnas ''(Entbindungsheim für Ostarbeiterinnen)''.
 
1944. aastal rajati Braunschweigi Neuengamme koonduslaagri alamlaager. Sajad vangid, peamiselt juudid, elasid jõhkrates tingimustes ja sajad surid nälga, haigustesse ja ületöötamisse. [[Piera Sonnino]], Itaalia kirjanik, kirjutas oma vangistusest selles laagris raamatus ''See on juhtunud''.
 
[[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1944]] korraldati [[Braunschweigi pommitamine Teises maailmasõjas|Inglise-Ameerika õhurünnak]] korraga [[Duisburg]]ile, [[Köln]]ile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sel ajal umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna vahvärkmajade piirkondi. Algul visati [[lõhkepomm]]e, et majakatuseid purustada, pärast [[süütepomm]]e, et tekitada võimalikult suurt [[tulekahju]]. Pommitamise tulemusel tekkis [[tuletorm]], milles enamus linnast maha põles. Hävines enamus linna kirikutest ja vanalinn ''(Altstadt)'', suurim ühetaoline vahvärkmajade ansambel Saksamaal. Viimased tulekolded kustutati alles [[20. oktoober|20. oktoobril]]. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.
 
Linna toomkirik, mis oli natsi-valitsuse poolt rahvuslikuks pühamuks ''(Nationale Weihestätte)'' muudetud, seisab endiselt.
 
=== Sõjajärgne aeg kuni 21. sajand ===
 
Väikesed linnaosad elasid Liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama oma erilist arhitektuuri. Toomkirik taastati oma funktsiooni [[Protestantism|protestantliku]] kirikuna.
 
Poliitiliselt kaotati Braunschweigi Vaba Riik pärast sõda [[Saksamaa 1945–1949|Liitlaste okupatsioonivõimude]] poolt, Braunschweig lakkas olemast pealinn ja enamus tema maid liidendati äsjaloodud [[Alam-Saksi]] liidumaaga.
 
[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal kannatas Braunschweig [[Lääne-Saksamaa]] osana majanduslikult [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase [[Ida-Saksamaa]]ga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.
 
28. veebruaril 1974 kaotati kreisireformi osana Alam-Saksimaal linna ümbritsev [[Braunschweigi kreis|Braunschweigi]] [[kreis]]. Suurem osa endisest kreisist liidendati Braunschweigi linnaga, suurendades selle rahvastikku umbes 52 000 inimese võrra.
 
1990. aastatel suurendati õhurünnakus hävinud ajalooliste hoonete rekonstrueerimist. [[Braunschweigi loss]]i fassaad ehitati ümber ja hooned nagu ''Alte Waage'' (algselt ehitatud 1534. aastal) seisavad taas.
 
== Demograafia ==
 
2015. aastal oli Braunschweigis elanikke 252 768. Täna on Braunschweig üks kahekümnest Saksamaa linnast, mis on kõige atraktiivsemad 25–34-aastastele noortele, mis viis nooremate elanike sissevooluni.
 
=== Religioon ===
 
2015. aastal olid 91 785 inimest või 36,3% rahvastikust [[Saksa evangeelne kirik|protestandid]] ja 34 604 (13,7%) inimest olid [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliiklased]]; 126 379 inimest (50,0%) kas pidas kinni teistest usulahkudest või ei järginud mingit religiooni.
 
=== Sisseränne ===
 
Kokku 64 737 Braunschweigi elanikku, sealhulgas Saksa kodanikud, olid 2015. aastal sisserännanu taustaga (25,6% kogurahvastikust). Nende seas olid 25 676 mitte-Saksa kodanikud (10,2%); järgnev tabel loetleb suuremad vähemusrühmad:
 
{|class="wikitable"
|-
! style="background:#efefef;"|Jrk.
! style="background:#efefef;"|Kodakondsus
! style="background:#efefef;"|Arv (2018)
|-
|1||Türgi|| 4899
|-
|2||Poola|| 3568
|-
|3||Hiina|| 1405
|-
|5||Itaalia|| 1232
|-
|6||Venemaa|| 691
|-
|7||Hispaania|| 622
|-
|}
 
== Vaatamisväärsused ==
 
* ''Burgplatz'' (lossiplats), hõlmab suure ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega hoonete rühma: [[Braunschweigi toomkirik|toomkirik]] ([[Saint Blaise|St Blasius]], ehitatud 12. sajandi lõpus), ''Burg Dankwarderode'' (Dankwarderode loss) (19. sajandi rekonstruktsioon vanast Heinrich Lõvi lossist), [[uusgooti stiil]]is raekoda (ehitatud 1893–1900), samuti mõned maalilised [[vahvärk]]majad, nagu ''Gildehaus'' (Gildihoone), täna käsitööliste liidu asupaik. Väljaku keskel seisab ''[[Braunschweigi lõvi|Burglöwe]]'' (Braunschweigi lõvi) koopia, [[romaani stiil]]is lõvikuju, valatud pronksi 1166. aastal. Originaalkuju saab näha Dankwarderode lossi muuseumis. Lõvist on saanud tõeline Braunschweigi sümbol.
* ''Altstadtmarkt'' ("Vanalinna turg"), mida ümbritsevad vanalinna raekoda (ehitatud 13.-15. sajandil gooti stiilis) ja ''Martinikirche'' ([[Püha Martin]]i kirik 1195. aastast), koos oluliste ajalooliste majadega, sealhulgas ''Gewandhaus'' (endine kangakaupmeeste gildi hoone, ehitatud millalgi enne 1268. aastat) ja ''Stechinelli-Haus'' (ehitatud 1690. aastal) ja purskkaev 1408. aastast.
* ''Kohlmarkt'' ("Söeturg"), turg paljude ajalooliste majadega ja purskkaevuga 1869. aastast.
* ''Hagenmarkt'' ("Hageni turg"), koos 13. sajandi ''Katharinenkirche'' ([[Aleksandria Katariina|Püha Katariina]] kirik) ja ''Heinrichsbrunneniga'' ("Heinrich Lõvi purskkaev") 1874. aastast.
* ''Magniviertel'' ([[Magno Anagnist|Püha Magno]] kvartal), jäänuk iidsest Braunschweigist, vooderdatud munakivitänavate, väikeste kaupluste ja kohvikutega, mis paiknevad 13. sajandi ''Magnikirche'' (Püha Magno kiriku) ümber. Siin on ka ''Rizzi-Haus'', erakordselt eriline multifilmilik büroohoone, mille töötas [[Expo 2000]] jaoks välja arhitekt [[James Rizzi]].
* [[Romaani stiil|Romaani]] ja [[gooti stiil]]is ''Andreaskirche'' (Püha [[Andreas]]e kirik), ehitatud peamiselt 13.-16. sajandil, [[Charles Crodel]]i vitraažidega. Kiriku ümber on ''Liberei'', vanim säilinud omaette raamatukoguhoone Saksamaal, ja rekonstrueeritud ''Alte Waage''.
* Gooti stiilis ''[[Aegidienkirche (Braunschweig)|Aegidienkirche]]'' (Püha [[Aegidius]]e kirik), ehitatud 13. sajandil, koos külgneva kloostriga, mis tänapäeval on muuseum.
* ''[[Staatstheater Braunschweig|Staatstheater]]'' (Riigiteater), ehitatud 19. sajandil, pärineb esimesest alalisest avalikust teatrist Saksamaal, mis asutati 1690. aastal hertsog Anton Ulrichi poolt.
* [[Braunschweigi loss|Braunschweigi hertsogipaleed]] pommitati [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ja see lammutati 1960. aastal. Välisilme ehitati ümber, et sisaldada 2007. aastal avatud paleemuuseumi, raamatukogu ja kaubanduskeskust.
* [[Barokk]]palee ''[[Schloss Richmond]]'' ("Richmondi palee"), ehitatud aastatel 1768-1769 koos ümbritseva [[Inglise park|Inglise pargiga]] [[Suurbritannia printsess Augusta]]le, Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi [[Karl Wilhelm Ferdinand]]i naisele, et tuletada talle meelde tema kodu Inglismaal.
* [[Riddagshauseni klooster]] (''Kloster Riddagshausen''), endine [[tsistertslaste ordu]] klooster, koos ümbritseva [[looduskaitseala]] ja [[arboreetum]]iga. Looduskaitseala ''Riddagshäuser Teiche'' on määratud kui [[IBA|tähtis linnuala]] ja [[Linnuala|erikaitseala]].
 
<gallery heights="120px" widths="120px">
Pilt:Braunschweiger Burgplatz.jpg|''Burgplatz'' lossi, toomkiriku, lõvi ja raekojaga.
Pilt:Braunschweiger Loewe Original Brunswick Lion.jpg|Braunschweigi lõvi, originaal vaatamiseks lossimuuseumis.
Pilt:Braunschweig, Rathaus (1).jpg|Raekoda
Pilt:Braunschweig, Handwerkskammer.jpg|''Veltheimsches Haus'' (vasakul) ja ''Gildehaus'' (paremal)
Pilt:Braunschweig Brunswick Gewandhaus Ostfassade.jpg|''Gewandhaus''
Pilt:Braunschweig Altstadtrathaus mit Brunnen.jpg|''Altstadtmarkt'' koos vanalinna raekoja (vasakul) ja ''Stechinelli-Hausiga''
Pilt:Braunschweig St.Martini 2005-01-23 (south).jpg|Püha Martini kirik
Pilt:Braunschweig Brunswick Ritter St Georg (2006).JPG|''Altstadt'' ("Vanalinn")
Pilt:Braunschweig Brunswick Haus zum Stern (2004).JPG|''Haus zum Stern'' ''Kohlmarktil''
Pilt:Braunschweig, St. Katharinen, Heinrichsbrunnen (2).jpg|Püha Katariina kirik ja Heinrich Lõvi purskkaev
Pilt:Braunschweig Brunswick Magni-Kirche Turm Suedosten (2006).JPG|Püha Magno kirik
Pilt:Braunschweig fachwerk 02.jpg|''Magniviertel''
Pilt:Happy Rizzi House Mai 2014.jpg|[[Happy Rizzi House]]
Pilt:Braunschweig, St. Andreaskirche (2).jpg|''Andreaskirche''
Pilt:Braunschweig, Alte Waage (1).jpg|''Alte Waage''
Pilt:Aegidienkirche 03 1a.jpg|Püha Aegidiuse kirik
Pilt:TheaterBS.jpg|Riigiteater
Pilt:ECE Schloss 06u07 1b.jpg|Braunschweigi lossi ümberehitatud välisilme
Pilt:Braunschweig Brunswick Schloss Richmond Frontansicht.jpg|''Schloss Richmond'' (Richmondi palee)
Pilt:Braunschweig Brunswick Klosterkirche Riddagshausen Osten (2006).jpg|Riddagshauseni klooster
</gallery>
 
=== Pargid ja aiad ===
 
Pargid ja aiad linnas on 1840. aastal [[Johann Heinrich Blasius]]e poolt asutatud [[botaanikaaed]] ''Botanischer Garten der Technischen Universität Braunschweig'', ''Bürgerpark'', ''Löwenwall'' [[obelisk]]iga 1825. aastast, ''Prinz-Albrecht-Park'' ja ''Inselwallpark''. Teised pargid ja [[puhkeala]]d on ''Stadtpark'', ''Westpark'', ''Theaterpark'', ''Museumpark'', ''Heidbergsee'', ''Südsee'', ''[[Ölper]]see'', [[loomaaed]] ''Arche Noah Zoo Braunschweig'' ja lähedalasuv [[Essehofi loomaaed]].
 
{{Gallery
|width=120 | height=120 | lines=1
|align=center
|Pilt:Botanischer Garten Braunschweig - Wasserfall.jpg|''Botanischer Garten''
|Pilt:Braunschweig Brunswick Portikus Teich Buergerpark (2007).JPG|''Bürgerpark''
|Pilt:Braunschweig park 02.jpg|''Löwenwall''
|Pilt:Inselwallpark Plastik.jpg|''Inselwallpark''
}}
 
== Linnaosad ==
 
Braunschweigis on 19 [[linnaosa]] (''[[Stadtbezirk]]e''), mis võivad koosneda mitmest kvartalist (''Stadtteile''). Need 19 linnaosa on:
 
# [[Wabe-Schunter-Beberbach]]<sup>1</sup>
# [[Hondelage]]
# Volkmarode
# [[Östliches Ringgebiet]]
# [[Innenstadt (Braunschweig)|Innenstadt]]
# [[Viewegsgarten-Bebelhof]]
# [[Stöckheim-Leiferde]]
# [[Heidberg-Melverode]]
# Südstadt-Rautheim-Mascherode
# [[Weststadt (Braunschweig)|Weststadt]]
# Timmerlah-Geitelde-Stiddien
# [[Broitzem]]
# [[Rüningen]]
# Westliches Ringgebiet
# [[Lehndorf-Watenbüttel]]
# Veltenhof-Rühme
# Wenden-Thune-Harxbüttel
# Nordstadt
# Schunteraue
 
<gallery>
Pilt:Braunschweig Stadtbezirke.png|Braunschweigi linnaosad
Pilt:Braunschweig Stadtteile.png|Braunschweigi ''Stadtteile''
Pilt:Braunschweig Luftaufnahme Innenstadt (2011).JPG|''Innenstadt''
Pilt:Braunschweig Luftaufnahme Oestliches Ringgebiet (2011).JPG|''Östliches Ringgebiet''
Pilt:Braunschweig Madamenweg (2010).JPG|''Westliches Ringgebiet''
Pilt:Braunschweig Weststadt Luftbild.jpg|''Weststadt''
Pilt:Riddagshausen 5.jpg|''Riddagshausen'' (''Wabe-Schunter-Beberbach'')
</gallery>
 
<sup>1</sup>Moodustatud 2011. aastal endistest linnaosadest Wabe-Schunter ja Bienrode-Waggum-Bevenrode.
 
== Sõpruslinnad ==
 
{| cellpadding="10"
*{{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Bandung]], [[Indoneesia]] (aastast 1960)
|- valign="top"
*{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nîmes]], Prantsusmaa (aastast 1962)
|
* {{riigi ikoon|IndoneesiaSuurbritannia}} [[BandungBath]], [[Indoneesia]]Ühendkuningriik (1960aastast 1971)
* {{riigi ikoon|PrantsusmaaTuneesia}} [[NîmesSousse]], [[PrantsusmaaTuneesia]] (1962aastast 1980)
* {{riigi ikoon|SuurbritanniaIisrael}} [[BathKiryat Tiv'on]], [[SuurbritanniaIisrael]], (1971aastast 1985/1986)
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Magdeburg]], Saksamaa (aastast 1987)
|
* {{riigi ikoon|TuneesiaVenemaa}} [[SousseKaasan]], [[TuneesiaVenemaa]] (1980aastast 1988)
* {{riigi ikoon|IisraelUSA}} [[Kirjat Tiv'onOmaha]], [[Iisrael]]Ameerika Ühendriigid (1985/86aastast 1992)
* {{riigi ikoon|SaksamaaHiina}} [[MagdeburgZhuhai]], SaksamaaHiina (1987aastast 2011)
 
|
== Transport ==
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Kaasan]], [[Venemaa]] (1988)
 
* {{riigi ikoon|USA}} [[Omaha]], [[USA]] (1992)
[[Pilt:Ringerbrunnen Braunschweig.jpg|thumb|right|Jalakäijate ala kesklinnas]]
 
Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba [[jalakäijate ala]].
 
=== Auto ===
 
Braunschweigi teenindavad peamised autobahnid on [[Bundesautobahn 2|A2]] ([[Berliin]]—[[Hannover]]—[[Dortmund]]) ja [[Bundesautobahn 39|A39]] ([[Salzgitter]]—[[Wolfsburg]]). Linnatänavad on üldiselt laiad, ehitatud pärast Teist maailmasõda, et toetada eeldatavat autode kasutamist. Linnas on mitu parklat.
 
=== Jalgratas ===
 
Paljud elanikud liiguvad linnas jalgrattaga, kasutades ulatuslikku jalgrattaradade süsteemi. Peamises rongijaamas on jalgrataste parkla.
 
=== Rong ===
 
Linn asub [[Frankfurt]]i ja Berliini vahelisel peamisel raudteeliinil. [[Deutsche Bahn]] (Saksa raudtee) teenindab linna kohalike, linnadevaheliste ja kiirete [[InterCityExpress]] (ICE) rongidega, sagedaste peatumistega [[Braunschweig Hauptbahnhof|Braunschweigi keskjaam]]as (''Braunschweig Hauptbahnhof'').
 
=== Tramm ja buss ===
 
[[Pilt:100 6771 0756 Rathaus.jpg|thumb|Tramm Braunschweigis]]
 
[[Trammid Braunschweigis|Braunschweigi trammiteede võrk]] on odav ja ulatuslik 35 km pikk elektrifitseeritud [[tramm]]iteede süsteem. Esimene lõik avati 1897. aastal, seda on moderniseeritud, sealhulgas 3,2 km pikendus 2007. aastal. Võrgul on 1100 mm [[rööpmelaius]], mis on Euroopa raudtee- või trammivõrgu jaoks ainulaadne. Kuid seda täiendatakse järk-järgult kolmanda rööpaga, et võimaldada tulevast ühistööd [[Standardrööpmeline raudtee|1435 mm rööpmelaiusega]] raudtee põhivõrguga.
 
Linnaettevõttel [[Braunschweiger Verkehrs-AG]] on praegu 5 trammiliini ja mitu [[buss]]iliini. Trammiliinid on:
 
{| class="wikitable"
! style="color:#fff; background:#039; text-align:center;"|Liin
! style="color:#fff; background:#039; text-align:center;"|Kust
! style="color:#fff; background:#039; text-align:center;"|Kuhu
|-
|<span style="padding:0 .4em; color:white; background:red; font-size:91%;"> '''Tramm''' </span> '''1'''
|Wenden
|Stöckheim
|-
|<span style="padding:0 .4em; color:white; background:red; font-size:91%;"> '''Tramm''' </span> '''2'''
|Siegfriedviertel
|Heidberg
|-
|<span style="padding:0 .4em; color:white; background:red; font-size:91%;"> '''Tramm''' </span> '''3'''
|Volkmarode
|Weststadt Weserstraße
|-
|<span style="padding:0 .4em; color:white; background:red; font-size:91%;"> '''Tramm''' </span> '''4'''
|Radeklint
|Helmstedter Straße
|-
|<span style="padding:0 .4em; color:white; background:red; font-size:91%;"> '''Tramm''' </span> '''5'''
|Hauptbahnhof
|Broitzem
|}
 
==Vaata= kaÕhk ===
 
*[[Braunschweigi loss]]
[[Braunschweig-Wolfsburgi lennujaam]] paikneb linnast põhjas.
 
== Nimi ==
 
Paljud geograafilised asukohad üle maailma on nimega Brunswick, Braunschweigi ajaloolise inglise nime järgi. Aastatel 1714-1837 valitses [[Hannoveri dünastia]] Suurbritanniat [[personaalunioon]]is [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürstkonnaga]]. Hannoveri dünastia oli ametlikult tuntud kui [[Welfid|Braunschweig-Lüneburgi dünastia]] Hannoveri liin. Seetõttu nimetati paljud paigad [[Briti impeerium|Briti kolooniates]] Braunschweigi järgi, nagu [[New Brunswick]]i provints Kanadas.
 
Irooniline on see, et Braunschweigi linna ei valitsenud Hannoveri dünastia, samas kui tema nimi anti teistele Brunswickidele üle maailma. 1269. aastast alates läbis [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond]] mitmeid jagunemisi ja ühinemisi, kus territooriumi osi anti üle erinevatele perekonna harudele. Braunschweigi linn läks dünastia vanemale harule, [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond#Braunschweig-Wolfenbütteli valitsejate loend|Wolfenbütteli liinile]], samas kui [[Lüneburg]]ist sai lõpuks [[Hannoveri dünastia|Hannoveri liin]]. Kuigi territoorium oli jagunenud, jätkasid kõik perekonna harud endiselt Braunschweig-Lüneburgi dünastias. 1884. aastal Welfide vanem haru hääbus. Hannoveri liin, olles viimane elusolev perekonna liin, hoidis seejärel Braunschweigi hertsogkonna trooni novembrist 1913 novembrini 1918.
 
== Valitsusasutused ==
 
[[Luftfahrt-Bundesamt]]i (LBA, "Föderaalne lennundusamet") ja [[Saksamaa lennundusõnnetuste uurimise föderaalne büroo]] (BFU) kontorid paiknevad Braunschweigis.
 
== Uuringud ja teadus ==
 
[[Pilt:Braunschweig altes TU-Gebäude.jpg|thumb|[[Braunschweigi tehnikaülikool]]]]
 
Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Täna on see tuntud oma [[Braunschweigi tehnikaülikool|ülikooli]] ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt ''Johann Heinrich von Thuenen Institute'', ''[[Julius Kühn-Institut]]'' ja ''[[Friedrich-Loeffler-Institut]]'' loomatoidu instituudi, kõik 2007. aasta lõpuni ''[[Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft]]'', ''[[Deutsche Sammlung von Mikroorganismen und Zellkulturen]]'' ja ''[[Physikalisch-Technische Bundesanstalt]]'' (PTB) osad. PTB Braunschweig säilitab [[aatomkell]]a, mis vastutab [[DCF77]] ajasignaali ja ametliku Saksa aja eest. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnas]], investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, säilitades Braunschweigi kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkonnana Saksamaal. Braunschweig nimetati Saksamaa Teaduspealinnaks 2007 ''(Stadt der Wissenschaft 2007)''.
 
Braunschweigi tehnikaülikool (''Technische Universität Braunschweig'') asutati 1745. aastal ja on [[TU9]] vanim liige, mis on üheksa kõige prestiižsemat, vanemat ja suuremat ülikooli, mis keskenduvad masinaehitusele ja tehnoloogiale Saksamaal. Umbes 18 000 üliõpilasega on Braunschweigi tehnikaülikool suuruselt kolmas ülikool Alam-Saksimaal.
 
== Haridus ==
 
Braunschweigis paikneb ka ''Martino-Katharineum'', 1415. aastal asutatud keskkool. Selle kuulsad õpilased olid [[Carl Friedrich Gauss]], [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]], [[Richard Dedekind]] ja [[Louis Spohr]]. Aastast 2004 on Braunschweigis ka ''Rahvusvaheline Kool''. Teised märkimisväärsed keskkoolid on ''Gymnasium Neue Oberschule'', ''Gymnasium Gaussschule'', ''Gymnasium Kleine Burg'', ''Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig'', ''Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld'' ja ''Wilhelm-Gymnasium''.
 
[[Alam-Saksi]] ainus kunstiülikool on 1963. aastal Braunschweigis asutatud ''Hochschule für Bildende Künste Braunschweig'' (Braunschweigi kaunite kunstide kolledž). HBK on kõrgema kunstilise ja teadusliku hariduse institutsioon ning pakub võimalust õppida interdistsiplinaarse kunstilise ja teadusliku kvalifikatsiooni jaoks. Lisaks paiknes 2010. aastani linnas üks [[Ostfalia Rakenduskõrgkool]]i (''Ostfalia Hochschule für angewandte Wissenschaften'', varem ''Fachhochschule Braunschweig/Wolfenbüttel'') linnakuid.
 
== Majandus ==
 
2015. aastal liigitas Saksa iganädalane äriuudiste ajakiri ''[[Wirtschaftswoche]]'' Braunschweigi üheks kõige dünaamilisemaks majandusruumiks kogu Saksamaal.
 
Braunschweig oli üks Põhja-Saksamaa [[Industrialiseerimine|industrialiseerimis]]keskusi. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olid Braunschweigi majandusele suure tähtsusega [[konserv]]i- ja [[raudtee]]tööstused ning [[Suhkrud|suhkru]]tootmine, kuid lõpuks muutusid tähtsamaks ka muud harud, nagu [[autotööstus]], kui eriti konserveerimistööstus hakkas linnast pärast Teist maailmasõda kaduma. Kadunud veoautode ja busside tootja [[Büssing]]i peakorter asus Braunschweigis. Praegused [[vabrik]]ud linnas on [[Volkswagenwerk Braunschweig|Volkswagen]], [[Siemens]], [[Bombardier Transportation]] ja [[Bosch]].
 
Moebränd [[NewYorker]], kirjastus [[Westermann Verlag]], [[Nordzucker]], [[Volkswagen AG|Volkswageni finantsteenused]] ja [[Volkswagen AG|Volkswageni pank]] omasid linnas peakortereid, samuti Volkswageni kasulike sõidukite valdus. Ka kaks suurt optikaettevõtet asusid Braunschweigis: [[Voigtländer]] ja [[Rollei]].
 
1980. aastatel ja 1990. aastate alguses olid [[arvuti]]firmadel [[Atari]] ja [[Commodore International]] linnas arendus- ja tootmisüksused.
 
Braunschweigis on kaks [[klaver]]iettevõtet, mõlemad on kogu maailmas tuntud oma instrumentide kõrge kvaliteedi poolest: [[Wilhelm Schimmel|Schimmel]] ja [[Grotrian-Steinweg]]. Mõlemad ettevõtted asutati 19. sajandil. Lisaks asub Braunschweigis [[Sandberg Guitars]].
 
== Kultuur ==
 
[[Pilt:Braunschweigs Industrie (Postkarte 1904).JPG|thumb|right|1904. aasta [[postkaart]], mis näitab tüüpilist Braunschweigi toitu]]
[[Pilt:Pieta.Kadishman.jpg|thumb|right|''Piëta'', [[Menashe Kadishman]]i skulptuur Braunschweigis]]
 
Braunschweig on kuulus keskaegse naljahamba ''[[Till Eulenspiegel]]i'' poolest, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi nalju. Seal oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga iseäralikku [[õlu]]t nimega ''[[Braunschweiger Mumme|Mumme]]'', esmakordselt mainitud 1390. aastal, linnaseekstrakt, mis saadeti üle kogu maailma. Braunschweigis toodab ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud ''[[Hofbrauhaus Wolters]]'' ja endine 1871. aastal asutatud ''[[Brauerei Braunschweig|Feldschlößcheni]]'' pruulikoda, mida nüüd juhib ''[[Oettinger Brauerei]]''.
 
''[[Braunschweiger (vorst)|Braunschweiger]] [[Mettwurst]]'', pehme levitav suitsutatud sealiha vorst on nimetatud linna järgi. Teised traditsioonilised kohalikud toidud on [[Harilik aspar|spargel]], ''Braunschweiger [[Lebkuchen]]'', ''Braunkohl'' (''[[Bregenwurst]]iga'' serveeritud [[lehtkapsas]]) ja ''Uhlen un Apen'' (alamsaksa "[[öökull]]id ja [[ahv]]id", kondiitritoode).
 
=== Meedia ===
 
Braunschweigi suur kohalik ajaleht on ''[[Braunschweiger Zeitung]]'' aastast 1946. Varem Braunschweigis avaldatud lehed olid ''Braunschweigische Anzeigen''/''Braunschweigische Staatszeitung'' (1745–1934), ''Braunschweigische Landeszeitung'' (1880–1936) ja ''Braunschweiger Stadtanzeiger''/''Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger'' (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik ''[[Braunschweiger Volksfreund]]'' (1871–1933).
 
Braunschweigi lähedal [[Cremlingen]]-Abbenrodes on suur kesklaine raadiojaam, mis kannab üle ''[[Deutschlandfunk]]'' programme sagedusel 756 kHz, [[Cremlingeni ülekandejaam]].
 
=== Festivalid ===
 
''[[Schoduvel]]i'', keskaegset Põhja-Saksa [[karneval]]i peetakse Braunschweigis juba 13. sajandist. 1979. aastast peetakse Braunschweigis iga-aastast [[Rosenmontag]]i paraadi, suurimat Põhja-Saksamaal, mida kutsutakse keskaegse tava auks Schoduveliks.
 
Iga-aastast ''Weihnachtsmarkti'' ([[Jõuluturg]]u) peetakse novembri lõpus ja detsembris Burgplatzil Braunschweigi kesklinnas. 2008. aastal oli turul 900 000 külastajat.
 
=== Muuseumid ja galeriid ===
 
[[Pilt:Braunschweig Herzog Anton Ulrich Museum nachts.jpg|thumb|right|Hertsog Anton Ulrichi muuseum]]
[[Pilt:Salve Hospes 04 1a.jpg|thumb|right|''Villa Salve Hospes'']]
 
Linna kõige olulisem muuseum on ''[[Herzog Anton Ulrich-Museum]]'', tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, asutatud 1754. aastal. Seal on lääne kunsti meistrite kogu, sealhulgas [[Albrecht Dürer|Dürer]], [[Giorgione]], [[Lucas Cranach Vanem|Cranach]], [[Hans Holbein Noorem|Holbein]], [[Anthonis van Dyck|Van Dyck]], [[Johannes Vermeer|Vermeer]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]].
 
1891. aastal asutatud [[Braunschweigisches Landesmuseum|Braunschweigi Riigimuuseumis]] (''Braunschweigisches Landesmuseum'') on püsikogu, mis dokumenteerib ''[[Braunschweiger Land]]i'' ajalugu varasemast ajaloost kuni tänapäevani.
 
1861. aastal asutatud Braunschweigi Linnamuuseum (''Städtisches Museum Braunschweig'') on kunsti- ja kultuuriajaloo muuseum, mis dokumenteerib Braunschweigi linna ajalugu.
 
''[[Naturhistorisches Museum (Braunschweig)|Naturhistorisches Museum]]'' on 1754. aastal asutatud zooloogia muuseum.
 
Teised muuseumid linnas on Fotograafia muuseum (''Museum für Photographie''), Juudi muuseum (''Jüdisches Museum''), Põllumajandustehnoloogia muuseum ''Gut Steinhof'' ja ''[[Gerstäcker-Museum]]''. Sagedasi kaasaegse kunsti näitusi peab ka Braunschweigi Kunstiühing (''Kunstverein Braunschweig''), mis asub aastatel 1805-1808 ehitatud klassitsistlikus villas ''Villa Salve Hospes''.
 
=== Muusika ja tants ===
 
''[[Braunschweig Classix Festival]]'' on iga-aastane klassikalise muusika festival. See on suurim klassikalise muusika edendaja piirkonnas ja üks kõige olulisemaid muusikafestivale [[Alam-Saksi]]maal.
 
Aastatel 2001-2009 ja taas aastast 2013 peetakse Braunschweigis [[Volkswagen Halle Braunschweig|Volkswagen Halle]]s rahvusvahelise [[breiktants]]u võistluse ''[[Battle of the Year]]'' iga-aastased finaalid.
 
''Braunschweiger TSC'' on juhtivaid kujundtantsu võistkondi maailmas ning on võitnud mitmeid Maailma ja Euroopa meistrivõistluste tiitleid.
 
=== Sport ===
 
[[Pilt:BSM Konrad-Koch Braunschweig 01.jpg|thumb|right|Konrad Kochi jalgpallireeglite esimene saksa versioon]]
[[Pilt:BS_Eintracht_Stadion.JPG|thumb|right|[[Eintracht-Stadion]], [[3. Liga]] klubi ''[[Eintracht Braunschweig]]'' staadion]]
 
Braunschweigi nimekaim kohalik [[jalgpall]]imeeskond on ''[[Eintracht Braunschweig]]''. 1895. aastal asutatud ''Eintracht Braunschweig'' võib tagasi vaadata pikale ja kirjule ajaloole. ''Eintracht Braunschweig'' võitis [[Saksa jalgpalli meistrite loend|Saksa jalgpalli meistrivõistlused]] 1967. aastal ja mängib praegu [[3. Liga]]s, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail [[1963]]–[[1973]] ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest [[punane kaart|punast kaarti]]. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja [[Konrad Koch]], kes oli ka esimene, kes kirjutas [[Jalgpalli mängureeglid|jalgpalli mängureeglite]] Saksa versiooni ja kes korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli ''Martino-Katharineumi'' õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm ''[[Der ganz große Traum]]'' põhineb Kochil.
 
''Eintracht Braunschweigil'' on ka edukas naiste [[maahoki]] võistkond, mis saavutas 9 rahvuslike meistrivõistluste tiitlit aastatel 1965-1978. Varem olid klubil ka esimese või teise astme võistkonnad [[jäähoki]]s, [[välikäsipall]]is ja [[veepall]]is.
 
''[[New Yorker Lions]]'' (varem ''Braunschweig Lions'') on linna [[ameerika jalgpall]]i võistkond, võitnud rekordilised 11 [[German Bowl]]i tiitlit, samuti 5 [[Eurobowl]]i (jagatud rekord).
 
Linna elukutseline [[korvpall]]ivõistkond ''[[Basketball Löwen Braunschweig]]'' mängib [[korvpalli Bundesliga]]s, Saksamaa kõrgliigas. Nende eelkäija [[SG Braunschweig]] mängis varem samuti Bundesligas. ''Eintracht Braunschweigi'' naiste korvpallivõistkond mängib [[2. Damen-korvpall-Bundesliga]]s, Saksamaa naiste korvpalli teisel tasandil.
 
[[Käsipall]]is mängib linna vanim spordiklubi [[MTV Braunschweig]] (asutatud 1847. aastal) poolelukutseliste [[3. Liga (käsipall)|3. Ligas]].
 
Teised Braunschweigi spordiklubid, mis mängivad või on mänginud [[Bundesliga]]s või [[2. Bundesliga]]s, on [[Braunschweig Spot Up 89ers]] ([[pesapall]]), [[Braunschweiger THC]] (maahoki), [[FC Braunschweig]] (käsipall), [[Rugby-Welfen Braunschweig]] ([[ragbi]]) ja [[USC Braunschweig]] ([[võrkpall]]).
 
Iga-aastased Braunschweigis peetavad spordisündmused on rahvusvaheline [[Ratsutamine|ratsutamis]]turniir ''Löwen Classics'', Saksamaa vanim [[maanteesõit]] ''Rund um den Elm'' ja elukutseliste [[tennis]]eturniir ''[[Sparkassen Open]]''.
 
== Tuntud inimesi ==
 
* [[Hermann Blumenau]] (1819–1899), [[Blumenau]] asutaja [[Brasiilia]]s
* [[Johann Joachim Christoph Bode]] (1731–1793), tõlkija
* [[Bosse (muusik)|Bosse]] (1980–), rockmuusik
* [[Wilhelm Bracke]] (1842–1880), üks [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] eelkäija [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] asutajaid
* [[Heinrich Büssing]] (1843–1929), tööstur
* [[Axel von dem Bussche]] (1919–1993), sõjaväelane ja Saksa [[Vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] liige
* [[Joachim Heinrich Campe]] (1746–1818), kasvataja ja kirjanik
* [[Caroline von Braunschweig-Wolfenbüttel]] (1768–1821), Ühendkuningriigi kuninga [[George IV]] abikaasa
* [[Richard Dedekind]] (1831–1916), matemaatik
* [[Paul Drude]] (1863–1906), füüsik, töötas välja [[Drude teooria]]
* [[Christine Hebbel|Christine Enghaus]] (1815–1910), näitleja
* [[Johann Joachim Eschenburg]] (1743–1820), teostas esimese täieliku [[William Shakespeare]]'i näidendite saksakeelse tõlke
* [[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]] (1771–1815), [[Must korpus|Musta korpuse]] juht
* [[Carl Friedrich Gauss]] (1777–1855), matemaatik
* [[Friedrich Gerstäcker]] (1816–1872), kirjanik
* [[Gerhard Glogowski]] (1943–), poliitik
* [[Otto Grotewohl]] (1894–1964), [[Ida-Saksamaa|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] [[peaminister]]
* [[Otto Harder]] (1892–1956), Saksa jalgpallur
* [[Adolph Henke]] (1775–1843), arst
* [[Heinrich Lõvi]] (1129–1195), Saksi ja Baieri hertsog
* [[August Hermann]] (1835–1906), "Braunschweigi kehalise kasvatuse isa"
* [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]] (1798–1874), luuletaja ja ''[[Lied der Deutschen]]'' autor
* [[Ricarda Huch]] (1864–1947), ajaloolane ja kirjanik
* [[August Klingemann]] (1777–1831), kirjanik
* [[Gustav Knuth]] (1901–1987), näitleja
* [[Alfred Kubel]] (1909–1999), poliitik
* [[August Lafontaine]] (1758–1831), kord tohutult populaarsete sentimentaalsete didaktiliste romaanide autor, sündinud ja üles kasvanud linnas
* [[Johann Anton Leisewitz]] (1752–1806), luuletaja
* [[Gotthold Ephraim Lessing]] (1729–1781), kirjanik ja filosoof
* [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] (1175–1218), [[Saksa-Rooma keiser]]
* [[Bernhard Plockhorst]] (1825–1907), maalikunstnik
* [[Agnes Pockels]] (1862–1935), keemik
* [[Wilhelm Raabe]] (1831–1910), kirjanik
* [[Friedrich Adolf Riedesel]] (1738–1800), väejuht [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]]
* [[Galka Scheyer]] (1889–1945), maalikunstnik
* [[Dennis Schröder]] (1993–), NBA korvpallur, viimati [[Oklahoma City Thunder]]i ridades
* [[Norbert Schultze]] (1911–2002), helilooja
* [[Hans Sommer (helilooja)|Hans Sommer]] (1837–1922), helilooja ja matemaatik
* [[Louis Spohr]] (1784–1859), helilooja
* [[Heinrich Steinweg|Henry E.]] (1797–1871) ja [[Theodor Steinweg|C.F. Theodore Steinway]] (1825–1889), klaverimeistrid
* [[Ludger tom Ring Noorem]] (1522–1584), maalikunstnik
* [[Friedrich Georg Weitsch]] (1758–1828), maalikunstnik
* [[Christian Ludewig Theodor Winkelmann]] (1812–1875), klaverimeister
 
== Vaata ka ==
 
* [[Braunschweigi loss]]
* [[Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond]]
 
== Viited ==
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
 
{{commons}}
* [http://www.braunschweig.de/ Braunschweigi koduleht]
* [http://www.brunswick.de/english/index.html Ametlik veebileht]
* [http://www.panorama-cities.net/braunschweig/braunschweig.html Braunschweig – 360° panoraamid]
* [http://www.braunschweiger-zeitung.de Päevaleht ''Braunschweiger Zeitung'']
 
{{Saksamaa linnad}}